Teema: avatud teadus

Ajakirjanikel on sageli neurootilisi omadusi, psühholoogid aga peavad end osavateks inimeste mõjutajateks. Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli teadlaste uuringus kirjeldati, millised isiksuseomadused on teatud ametikoha esindajate seas levinud.

Haavatavus tekib ja kinnistub suhtlemise käigus, kus nii lapsel kui täiskasvanul on oma osa.

Miks laguneb õun looduses ära, aga plastikkott jääb paarisajaks aastaks tuultele keerutada? Vastab Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Darja Lavõgina.

Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang koostas teatmiku „Minu laps õpib eesti keeles“, mis on mõeldud muu emakeelega vanematele.

Kui teaduspoodi pidada püsirahastusega ja teadlaste tööaja sees, võiks selles abi olla ka Eesti kodanikuühendustele, ütlevad kodanikuteaduse spetsialistid.

5.–7. juunil Tartu Ülikoolis peetaval rahvusvahelisel konverentsil „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“ käsitletakse elurikkuse kadumist ja arutletakse, millised kultuurilised, subjektiivsed ja semiootilised meetodid aitavad meil liikide väljasuremist paremini mõista. Tartu 2024 programmi kuuluv konverents on ka osa Loodusloovusfestivalist ning selle raames saab külastada näituseid ja käia kahe dokumentaalfilmi avalikul linastusel Elektriteatris 6. ja 7. juunil.

22. mail kell 11–15 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis seminar „Teadus kõigile: kuidas muudab ühiskond teadust paremaks?“.

6.–7. mail koguneb Tartusse enam kui 40 eksperti nii Eestist kui ka kaugemalt, et jagada kogemusi kogukondade kriisivalmiduse suurendamise teemal ning teha läbi ühine lauaõppus sotsiaalse haavatavuse ja abivajaduse hindamiseks hädaolukorras.

Loodusloovusfestival pakub ainulaadseid võimalusi kogeda Eesti looduse ilu ja mitmekesisust, pakkudes üritusi nii Tartus kui ka üle Eesti 5.–15. juunini.

11. aprillil kell 16.15–17.45 annab Marju Himma avaliku loengu „Teaduskommunikatsioon kui müra: palju infot, vähe mõju“.