Kestliku arengu keskuse eksperdikogu

Kestliku arengu keskuse sisulist tegevust veab 11-liikmeline eksperdikogu, kuhu kuuluvad esindajad ülikooli neljast teadusvaldkonnast ja teistest üksustest. Ekspertide roll on muu hulgas algatada keskuse fookusteemadest lähtuvalt erialadevahelisi arutelusid ja uuringuid.

Image
Merike Kull

Merike Kull
Tervisekasvatuse kaasprofessor, meditsiiniteaduste valdkond
merike.kull@ut.ee

„Mind kõnetavad tervise, liikumise ja heaolu teemad. Luues igapäevast elu- ja töökeskkonda selliseks, kus valikud aktiivseks argiliikumiseks ja vaba aja veetmiseks on lihtsad ja kõigile kättesaadavad, toetame nii inimeste tervist ja heaolu kui ka kestlikumat elukeskkonda.“

Maie Kiisel
Analüütik, sotsiaalteaduste valdkond
maie.kiisel@ut.ee

„Pean tähtsaks, et kestliku arengu ideaale otsides pakutakse ühiskonnas võimalusi kõigile. Uute tegutsemismudelite vormimiseks tuleb inimesi omavahel kokku tuua, aidata neil üksteist leida, mõista ja tunnustada.“

Image
Kristi Kuningas_autor Maanus Kullamaa

Kristi Kuningas
Personaliosakonna juhataja
kristi.kuningas@ut.ee

„Minu jaoks on kesksel kohal inimese heaolu: kuidas ühendada elu eri aspektid end, teisi ja ümbritsevat keskkonda hoidvalt. Väärtustan hoolivat ja koostöist ühiskonda ja püüdlen selle poole, et ülikool organisatsioonina oma igapäevategevuses neid väärtusi kannaks.“

Image
Raili Marling_autor Andres Tennus

Raili Marling
Anglistika professor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
raili.marling@ut.ee

„Kestliku arengu taga on inimene oma enam või vähem teadvustatud väärtushinnangute, kultuuritraditsioonide ja -praktikatega, mida peame mõistma, et muutusi ellu kutsuda.“

Ave Matsin
Rahvusliku tekstiili lektor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
ave.matsin@ut.ee
Image
Reet Mägi_autor Madli Viigimaa

Reet Mägi
Näituste ja loodushariduse osakonna juhataja, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaed
reet.magi@ut.ee

„Kestliku arengu keskuses on mind puudutavate teemade ring seotud eelkõige keskkonnateadlikkusega. Aitan kaasa ülikooli tegevusele ja võimekusele suurendada keskkonnateadlikkust ühiskonnas ja ka ülikooli liikmeskonnas.“

Image
Kaspar Valgepea

Kaspar Valgepea
Gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor, loodus- ja täppisteaduste valdkond
kaspar.valgepea@ut.ee

„Mina proovin eksperdikogusse tuua oma teadmisi ja kogemusi kestlike tootmistehnoloogiate arendusest ja rakendusest. Erialaselt tegelen biotehnoloogiliste protsesside arendamisega. “

Image
Martin A. Noorkõiv_autor Kärt Lehis

Martin A. Noorkõiv
Doktorant, sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikooli nõukogu liige
martin.noorkoiv@ut.ee

„Kestliku arengu kontekstis töötan peamiselt keskkonna ja kliima ning demokraatia ja kodanikuühiskonna teemadega. Kõige ideaalsem on, kui need kaks omavahel kokku tulevad. Näiteks, kuidas teha rohepööret demokraatlikult alt-üles?“

Image
Age Poom_autor Andres Tennus

Age Poom
Linnakeskkonna kaasprofessor, loodus- ja täppisteaduste valdkond
age.poom@ut.ee

„Tegelen inimese, ühiskonna ja füüsilise keskkonna vastastiksuhete mõistmisega. Mulle tähtsad teemad on inimeste liikuvus ja ruumikasutuse võimalused, linnakeskkonna kvaliteet ja kestlik ruumiloome.“

Image
Piia Post_autor Andres Tennus

Piia Post
Meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor, loodus- ja täppisteaduste valdkond
piia.post@ut.ee

„Kõige olulisem on teadvustada, et kliimamuutus on juba siin, Eestis. Sellega tuleb kohaneda, koostades plaani ning tehes seda teadmiste- ja andmetepõhiselt, austades elusloodust.“

Image
Tiina Vint_autor Vahur Lõhmus

Tiina Vint
Peavarahoidja, Tartu Ülikooli muuseum
tiina.vint@ut.ee

„Minu jaoks on tähtis inimeste ning neid ümbritseva pärandi austav ja toetav koostoime: pärandi mõju ja roll inimeste-kogukondade heaolule ja elukvaliteedile ning pärandi olulisus kestva arengu hoogustajana.“

 

Tartu Ülikooli peahoone

Algab ülikooli uue arengukava koostamine

HV üliõpilased

Tartu Ülikool lõi esimese Eesti kõrgkoolina võrdse kohtlemise tugiisikute võrgustiku

Keelehoiakute uuring andis ideid kaasava keelepoliitika edendamiseks

Keelehoiakute uuring näitas, et ülikooli keele ja rahvusvahelistumise põhimõtteid tuleks töötajatele rohkem tutvustada ning keelehoiakute mõjutamiseks tasub tähtsustada juhtide rolli.