Presidendi kultuurirahastu preemiad pälvisid Hedvig Tamman ja Liisa Rätsep

President Alar Karis andis täna pärastlõunal Tallinnas Kadriorus üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemiad. Noore teadlase preemia pälvis Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman ja noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep.

President Alar Karis ütles preemiaid üle andes, et need on ühelt poolt tunnustus noortele inimestele, kes on juba oma erialal välja paistnud, kuid teiselt poolt on sellise preemia olemasolu tänuavaldus ja julgustus kõigile noortele, kes on valinud teadlase tee, ning eeskujuks neile, kes seda kaaluvad.

Riigipea nentis, et kuigi teadlase tööd peetakse keeruliseks peamiselt seetõttu, et see nõuab ääretult süvitsi minemist, kriitilist mõtlemist ja enesekriitikat ning keerukate meetodite ja sõnavara valdamist, on võib-olla kõige keerulisem just ühiskondlikkuse ja teaduslikkuse sidumine.

„Teadus on väärtuslik, kui ta lahendab elulisi ja olulisi probleeme ning räägib kaasa oluliste ühiskondlike otsuste tegemisel. Kuid ta peab selle juures ikka ja aina tuginema faktidele ja teaduslikule mõtteviisile, mitte laskma end kaasa kiskuda või ära hirmutada keevalistest aruteludest või mõtlemise moetuultest,“ ütles riigipea.

Noore teadlase preemia laureaadi, Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessori Hedvig Tammani teadustöö keskmes on mikroorganismid – täpsemalt bakterite ja neid nakatavate viiruste ehk faagide vaheline võidurelvastumine. Tamman uurib, kuidas mõjutavad faagid bakterite elutegevust ja panevad bakterirakud enda kasuks tööle, mil viisil bakterid end nende vastu kaitsevad, kuidas faagid seejärel muutuvad, et kaitsebarjääre ületada või vältida, ning kuidas bakterid pärast seda jälle omakorda muutuvad, et ellu jääda. Selliste suhete mõistmine võib tulevikus aidata lahendada probleeme antibiootikumide resistentsusega.

Vaata videot, kus laureaat annab ülevaate oma teadustööst.

Image

Noore IT-teadlase preemia laureaat, Tartu Ülikooli rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep uurib oma teadustöös loomuliku kõlaga väljendusrikka kõnesünteesi arendamist, mis võimaldab tehisarul ette lugeda tekste nii eesti keeles kui ka soome-ugri väikekeeltes. Rätsepa töö tulemusena on valminud kõigile kättesaadav kõnesünteesi rakendus Neurokõne, tänu millele saab kuulata muu hulgas Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis eestikeelseid artikleid.

Vaata videot, kus laureaat annab ülevaate oma teadustööst.

Image

Lisaks andis president noore keskkonnateadlase preemia Reimo Lutterile, kes töötab Eesti Maaülikoolis metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli tenuuris nooremprofessorina.

Palju õnne kõikidele noore teadlase preemia laureaatidele!

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemiad on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuses või ülikoolis. Iga preemia suurus on 5000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat Microsofti arenduskeskus Eestis ning noore keskkonnateadlase preemia väljaandmist toetab Chocolala OÜ.