-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Filosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Matemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Bioinseneeria instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTAkadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondUppsala 6, Lossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi bürooÕppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Üliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondTartu Ülikooli raamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0GrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0
Suurte siirete uurimisprojekti tulemused aitavad juhtida kestlikke muutusi Eestis ja üleilmselt
Kestliku ühiskonna saavutamine eeldab tööstusrevolutsiooniga võrreldavaid murrangulisi muutusi, leiab äsja lõppenud teadusprojektis Tartu Ülikooli suurte siirete uurimisrühm. Projekti tulemustest selgub, millises ulatuses need muutused juba toimuvad, kus on läbimurre kõige tõenäolisem ja kuidas seda kiirendada.
Suure siirdena käsitlevad teadlased viimase 250 aasta jooksul toimunud lääneliku tööstusühiskonna arengut, mille käigus kujunesid välja sotsio-tehnilised süsteemid ühiskonna toidu-, energia-, tervishoiu-, haridus-, liikumis- jms vajaduste rahuldamiseks.
Rohepööre väärtuste tasandil
Lõppenud projekt mõjutas märkimisväärselt siirete uurimise edasist arengut. Nii leiti, et 18. sajandi lõpus alguse saanud esimene suur siire, mis aitas jõudsalt kaasa rikkuse kasvule, kuid tingis ka keskkonnaprobleeme, on põhimõtteliselt teisenemas. Teine suur siire sai teadlaste sõnul tõenäoliselt alguse juba 1960ndatel, mil hakati nägema keskkonnale tehtud kahju probleemina. 1980ndatel muudeti ka keskkonda puudutavaid regulatsioone, kuid energia- ja materjalitarbimine kasvab endiselt. Kitsaskoht on ka liiga suured ootused teadusele ja tehnoloogiale, millest oodatakse kõigile kitsaskohtadele lahendust. „Kogusime esimest korda tööstusühiskondade arengu mõõtmiseks kokku andmed nii eri riikides levinud ideede, normide kui ka käitumise kohta. Selle põhjal võime väita, et väärtuste tasandil algas rohepööre tegelikult juba enam kui viiekümne aasta eest,“ ütles projekti üks juhtidest, Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger.
Samuti sündis projekti käigus teooria, mis seletab suurte siirete geograafiat selle kaudu, millise korrapära alusel sotsio-tehnilised süsteemid maailma eri paigus tekivad, koonduvad ja ühest kohast teise levivad. Näiteks tekkisid masstootmise eelduseks olnud põhimõtted maailma eri kohtades, kuid koondusid USA-s liikuvussüsteemis ja levisid sealt komplektina taas üle ilma, kohandudes kohalike oludega. Teooria toel loodi indeks, mis võimaldab ennustada, millises maailma riigis võiks järgmise tööstusrevolutsiooniga võrreldav siire toimuda. Analüüsitud 63 riigist osutus soosikuks Rootsi, Eesti paiknes üldjärjestuses silmapaistval kaheksandal kohal.
Vahend suurte muutuste juhtimiseks ja hindamiseks
Oluline rahvusvaheline mõju on olnud projekti käigus loodud uudsel sekkumispunktide raamistikul, mis võimaldab hinnata, kas rohepöörde meetmed on süsteemse muutuse saavutamiseks piisavad. Seda on muu hulgas rakendanud Euroopa Keskkonnaagentuur, et hinnata Euroopa toidusüsteemi kujundavaid meetmeid, samuti on raamistikule viidatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) aruandes.
Sama raamistikku kasutas projekti töörühm ka Eesti siirdeprotsessi toetamiseks. Mitmesaja eksperdi kaasabiga selgitasid teadlased välja ja hindasid võimalikke tegevusi, mis aitaksid kaasa Eesti energia- ja liikuvussüsteemi kestlikele muutustele. „Meie projekti tulemused pakuvad praktikutele abi suurte ühiskondlike protsesside suunamisel võimaldades hinnata sekkumiste sotsiaalset teostatavust,“ ütles projekti juht, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller, kel ilmub koos professor Triin Vihalemma ja analüütik Maie Kiiseliga rahvusvahelises Routledge’i kirjastuses muutuste juhtide laiale sihtrühmale mõeldud käsiraamat sotsio-tehniliste süsteemide ning inimeste argiharjumuste ümberkujundamisest.
Projekti käigus analüüsiti ka Eesti energia-, side- ja liikuvussüsteemide ajalugu. Kogutud materjali põhjal valmib sel aastal raamat Eesti e-riigi sünnist.
Suurte siirete uurimine jätkub Tartu Ülikooli uues projektis, mille eesmärk on muuhulgas kindlaks teha, kuidas võiks tööstusühiskonna põhialuste ümbermõtestamine Eestis väljenduda.
Suurte siirete uurimisrühm tõi kokku Tartu Ülikooli ühiskonna-, keele-, ajaloo- ja majandusteadlased ning Tallinna Tehnikaülikooli teadlased innovatsiooni juhtimise vallast. Viieaastane projekt sai teoks Eesti Teadusagentuuri toel.
Tutvu tulemustega projekti kodulehel suursiire.ut.ee.
Ülevaatlik artikkel "Tööstusühiskonna taasleiutamise vajadusest" Vikerkaares.
Andero Uusberg: interdistsiplinaarsus on ebamugav, kuid pingutust võib kroonida teaduslik läbimurre
Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja
