Tule Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivalile, mis toimub 5.–15. juunini
Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival suunab inimest märkama elurikkust enda ümber, süvenema looduse ja kultuuri seostesse ning nautima loodusest inspireeritud loomingut. Festival toimub sel aastal kümnendat korda – seekord suurema ja vaatemängulisemana, kus otsime üles looduse ja loovuse kokkupuutepunktid. Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival kuulub Euroopa Kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi.
Kümne päeva jooksul toimub festivali programmis mitmeid üritusi, mis pakuvad elamusi igaühele. Toimuvad põnevad töötoad, kontsertid, loengud, vestlusringid, loodusretked ning ekskursioonid.
Konverents „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“ toimub Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali esimestel päevadel 5.–7. juunini Oecologicumis. Samuti toimub konverentsi avalik tasuta lisaprogramm Elektriteatris.
6. juunil
- kell 17 ingliskeelne arutelu loovast kultuurist liikide väljasuremise ajal koos Linda Knighti, David Rothenbergiga ja Sara Bédard-Goulet'g
- kell 18.30 dokfilmi „Kõik, mis hingab“ linastus (2022, rež Shaunak Sen)
7. juunil
- kell 17 Ööülikooli avalik salvestus: Tõnu Õnnepalu ja Tiit Maran räägivad kaduvast loodusest, solastalgiast ja inimkultuurist
- kell 18.30 dokfilmi „Vara küps“ linastus (2024, rež Martti Helde)
Linnujämm innustab tähelepanu pöörama lindudele ja linnaloodusele. Ajalooliselt on looduse väärtustamine käinud käsikäes pärimuskultuuriga – kirjanikud ja muusikud on lindudest, nende olekust ja eluviisist rohkelt inspiratsiooni ammutanud. Ka tänapäeval on oluline sillata loodushoidu ja looduse mitmekesisuse väärtustamist kaasaegsete kunstivormide, stiilide ja loomepraktikatega.
Linnujämmile tulevad kokku muusikud ja luuletajad, kes loovad konkreetse linnuliigi laulust inspireerituna oma muusikalise nägemuse või poeetilise sõnateose, mis tõlgendab või tõukub mõnel muul viisil ette antud linnulaulu salvestusest.
Kultuuripealinnast tiivustatuna on tõlgendatavateks linnuliikideks valitud rahvuslinnud: eestlaste suitsupääsuke, inglaste punarind, norralaste vesipapp, soomlaste laululuik, hispaanlaste ibeeria kääpakotkas. Lisaks interpreteerivad artistid ööbikut, ronka ja Eesti aasta lindu kägu.
Lavale astuvad muusikud David Rothenberg (US), Daahoud Salim (ES), duo Maarja Soomre ja Maili Metssalu (EE), kammerkoor SoLeMiJo (EE) ning kirjanikud Doris Kareva (EE), Penny Boxall koos löökpillimängija Jane Boxalliga (GB), Ville Hytönen (FI) ja Øyvind Rangøy (NO). Häälutusluulet esitab Roomet Jakapi (EE) ning toetava helipanoraami loob muusik Taavi Tulev (EE).
Loodusvaatluste Maraton on Loodusloovusfestivali suursündmus, mille käigus osalejad teevad 24 tunni jooksul vaatlusi eelnevalt registreeritud aladel, pannes kirja võimalikult palju kohatud liike.
Loodusvaatluste Maraton on teaduslike andmete kogumise aktsioon, mille kaudu saab igaüks panustada teadusandmete kogumisse.
eElurikkuse veebilehelt, mis on Loodusvaatluste Maratoni ametlik koduleht, leiab rohkem tutvustavat infot, registreeritud alade nimekirja, olulised kuupäevad ning liigimäärajate soovitusi.
Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali Perepäeva tegevused toimuvad koostöös festivali partneritega. Perepäeval osalemine ja enamik töötubasid on tasuta. Mõnel juhul on osalejate arv piiratud. Tegevused sobivad igas vanuses huvilistele!
Töötoad tutvustavad loodussäästlikku eluviisi, liike meie ümber või pakuvad võimalust meisterdada, näiteks ehitada lindude pesakasti või omal käel nakatada seenepakku. Noored ja täiskasvanud saavad samal ajal osaleda seminaril, mis tutvustab veevabasid käimlaid, uudistada loodusajakirjade lauda, võtta osa viimasest kuraatorituurist Hiiumaa ülaste näitusel või kaasa teha juhendatud shindo välitundides.
Perepäeva erikülaliseks on rändbaar Kaine Kärbes. Rändbaar pakub kogu päeva kestel maitseelamust „0 promilli“ kujul ehk kõik joogid on täiesti alkoholivabad. Kohal on Tulesina, Linnuvaatleja, Eesti Maaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, Liina Lember, Peipsi Koostöö Keskus, Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu, Tartu Maheaed, Emajõe Aed, EMÜ Mahekeskus, Eesti Maaülikool, EMÜ Võrtsjärve õppekeskus, Peep Tobreluts, Olesja Escuer, MTÜ Loodusajakiri.
Perepäeva lõpetab Mr. Garfieldi kontsert loodusest inspireeritud helidega.
Mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“ on multimeediateos, milles põimuvad loodus- ja inimhääled kaasaegse muusika, loodusfilmi, animatsiooni ja lavalise liikumisega.
Uudisteose peategelaseks on Emajõgi, Lõuna-Eesti olulisimaid sümboleid ja maamärke, ning temaga seotud pärimused ja ajalugu.
Teose esitamiseks valmib Tartus Emajõe-äärse Lodjakoja laevaehitussaali unikaalne, jõele avaneva vaatega etenduskeskkond.
.
