Kestliku arengu keskuse arutelu „Lõunaeesti keel – kuidas turgutada väikekeele elujõudu“

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus kutsub 12. märtsil kell 16.00–17.30 kuulama veebiarutelu „Lõunaeesti keel – kuidas turgutada väikekeele elujõudu“. Arutelu saab jälgida UTTV veebikeskkonnas ja esinejatelt küsimusi küsida Sli.do keskkonna vahendusel. Huvilistel palutakse oma osalussoovist teada anda registreerumisvormis hiljemalt 11. märtsil.

Lõunaeesti keel on vanim läänemeresoome keel, mida aga Eestis praegu ametliku keelena tunnustatud pole. Lõunaeesti keel elab nelja suurema variandi kujul: võru, seto, mulgi ja tartu keel, millest räägitakse enim võru ja seto keelt.

Keel elab üksnes siis, kui seda kõneldakse. Ehkki lõunaeesti keele oskajaid on hinnanguliselt ligi 130 000, on keele põlvkondlik ülekanne peaaegu katkenud ja sellest on saanud ohustatud keel. Et lõunaeesti keelt ei ootaks vaikne hääbumine, on tähtis, et nii kohalikud elanikud kui ka haridussüsteem seda väärtustaksid ning keele elujõulisust toetaksid.

Aruteluringis räägivad lõunaeesti keele uurijad ja kasutajad, kuidas väikekeelt paremini hoida ning mida ette võtta, et selle elujõudu vaatamata praegustele ametlikele keelepoliitilistele ja -korralduslikele valikutele suurendada. Sõna saavad Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja endine Seto Kongressi vanematekogu liige Andreas Kalkun, võru-eesti lastekirjanik ja võrukeelsete laste ema Triinu Laan, Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja Võru Instituudi teadur Helen Plado ning Võrumaa Muuseumi teadur ja võrokeste kongressi vanematekogu liige Hipp Saar. Arutelu juhib Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström.

Aruteluringis räägivad lõunaeesti keele uurijad ja kasutajad, kuidas väikekeelt paremini hoida ning mida ette võtta, et selle elujõudu vaatamata praegustele ametlikele keelepoliitilistele ja -korralduslikele valikutele suurendada.

Huvilised saavad teema kohta lähemalt lugeda Liina Lindströmi ja Helen Plado artiklist, mis ilmus mullu veebruaris.