Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin tõi sotsiaalteaduste aastakonverentsil välja, et tänapäeva ühiskond on jõudnud süsteemsete suurte muutuste lävele, mis mõjutavad kogu inimkonna edasist käekäiku. Sellest tulenevalt on sotsiaalteadlaste roll muutuste mõtestamisel ja kohanemisvõimaluste leidmisel olulisem kui kunagi varem.
Järgnevalt toome mõned mõtted Lauristini ettekandest:
Ühiskondlikud muutused on üha kiirenenud, muutunud keerukamaks ja raskemini ennustatavaks. Kriiside tõenäosus kasvab nii kliimamuutuste, looduskatastroofide, rändekriisi, sõdade kui ka uute energiaallikate ja loodusressursside otsingute tõttu. Selle taustal kasvab ebavõrdsus kõigis eluvaldkondades, suureneb majanduslik ebastabiilsus, üldine ärevuse ja ebakindluse nivoo ning sageneb protestiliikumiste radikaliseerumine.
Põlvkondade vahetus toob kaasa prioriteetide ja väärtuste ümberhindamise. Suurde poliitikasse on jõudnud liberaalse demokraatia kriis ja radikaalsed poliitilised ideoloogiad. Demokraatlik dialoog on asendunud sotsiaalmeedias võimenduvate kultuurimullide ja suisa kultuurisõdadega. Ühiskonnad polariseeruvad ning Lääne ühiskondades valgustusajast valitsenud ratsionalism koos teaduslike teadmistega seatakse küsimärgi alla. Selle kahtluse on viinud Lauristini sõnul äärmuseni tehisaru.
Uus geopoliitiline reaalsus koos rahvusvaheliste jõukeskuste ümberkujunemisega
Suhteliselt väikeste rahvaste ja kultuuride vajadus seista vastu suurriikide (USA, Venemaa, Hiina) huvide domineerimisele. Esile kerkivad uued rahvusvahelise koostöö algatused.
Kuula Lauristini ettekannet (ajakoodi algus 24.29) ja ka sellele järgnenud aruteluringi „Inimene ühiskondlike murrangute kurvis“ tänavuselt Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsilt.