Edukaks vähiraviks on vaja riikideülest koostööd

Vähk on üks peamisi enneaegsete surmade põhjustajaid nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Vähiga võitlemine ei ole üksikute riikide ülesanne ning edukas vähitõrje eeldab rahvusvahelist koostööd ja teadmiste jagamist. Samas takistavad seda killustunud andmesüsteemid, erinevad regulatiivsed raamid ja riikidevahelised õiguslikud barjäärid.

Igal aastal diagnoositakse Euroopas vähk ligikaudu 2,6 miljonil inimesel ning üle 1,2 miljoni inimese kaotab sellele haigusele elu. Kuigi Euroopa riigid arendavad aktiivselt vähiuuringuid ja -ravi, ei ole see potentsiaal täielikult rakendunud seni kuni andmed, teadustulemused ja kogemused ei liigu piisava sujuvusega üle riigipiiride.

Image

Vähikoormus püsib Eestis endiselt suur

Tänapäeval ei ole vähk enam harvaesinev ega alati surmaga lõppev haigus. Diagnostika ja ravivõimalused on märkimisväärselt arenenud ning paljusid vähivorme on võimalik avastada varem ja ravida edukamalt kui veel mõnikümmend aastat tagasi. See tähendab ka, et üha enam inimesi elab pärast vähidiagnoosi kauem.

See paneb aga tervishoiusüsteemile uue ja suurema surve. Vähki haigestumine kasvab vanusega ning kolmandik uutest haigusjuhtudest diagnoositakse vähemalt 75-aastastel inimestel. Eesti kiiresti vananeva rahvastiku tõttu vajavad lähiaastatel tervishoiutöötajad ja -asutused üha rohkem ressursse, et pakkuda kvaliteetset ennetust, varajast avastamist, ravi ja järeltoetust.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 9000 uut vähijuhtu ning ligikaudu 3500 inimest sureb aastas pahaloomulise kasvaja tõttu. Pahaloomulised kasvajad moodustavad viiendiku kõigist surmadest ning on südame-veresoonkonna haiguste järel teisel kohal. Lisaks tervisemõjudele avaldab vähk märkimisväärset mõju ühiskonna toimimisele ja majandusele: see vähendab töövõimet, tõstab tervishoiukulusid ja aeglustab majanduskasvu. Ainuüksi 2022. aastal kulus Tervisekassal pahaloomuliste kasvajate raviks üle 171 miljoni euro ning ravi sai enam kui 50 000 inimest. Muutuvas olukorras on üha olulisem tugevdada tervishoiusüsteemi, et see suudaks kasvavale koormusele tõhusalt reageerida.

Eesti vähitõrje võrgustik – jõudude ühendamine vähiga võitlemiseks

Eesti vähitõrje võrgustik (ESTCAN) loodi vajadusest tuua kokku kõik vähivaldkonna võtmeosapooled – meditsiini- ja teadusasutused, ülikoolid, tervishoiusüsteemi korraldajad ja patsiendiorganisatsioonid, et vähki Eestis paremini ennetada, varem avastada ja ravida. Konsortsiumisse kuuluvad Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa ja Eesti Vähiliit.

Eesti vähitõrje võrgustiku eesmärk on koondada ja tõlgendada teaduspõhist informatsiooni vähipoliitikasse ning toetada kvaliteetsemate raviteekondade, ühtsete standardite ja paremate teenuste juurutamist. Võrgustik arendab ka rahvusvahelist koostööd, aidates viia Eesti vähiravi ja -teaduse Euroopa tasandile. Samuti aitab see tagada, et vähivaldkonna arendusi ei tehta üksikutes keskustes, vaid kogu riigi ühise pingutusena.

Usaldusväärsed andmed on aluseks ravile ja teadusele

Tõhus vähitõrje eeldab kvaliteetseid andmeid ning nende kasutamist teadustööks või tervishoiu korraldamiseks. Eesti vähiregister, mis sisaldab andmeid enam kui 50 aasta kohta, on meie vähistatistika ja teadustöö nurgakivi. Registreerides nii uued vähijuhud, haiguse kulgu, staadiumid kui ka elulemuse võimaldab register mõista, millises suunas vähitrendid liiguvad ning kuidas saab ravi ja ennetust veelgi tõhustada.

Samas ei paikne vähiandmed Eestis ainult vähiregistris. Neid kogutakse ka erinevates haiglates ja infosüsteemides, kus kasutatakse erinevaid standardeid ja tehnilisi lahendusi. Seetõttu ei ole andmed kõikjal ühesuguse struktuuri ega detailsusega ning erinevate asutuste vahel ei toimu alati sujuvat andmevahetust. Sageli ei ole kogutud andmed teadlastele ega teistele osapooltele ka otse kasutatavad, vaid vajavad enne käsitsi puhastamist ja ühtlustamist.

Selline killustatus teeb vähiravi tulemuste täpse hindamise keerukaks ning raskendab lisaks muule ka tehisintellekti lahenduste ja personaliseeritud ravi kasutuselevõttu. Ilma kvaliteetsete andmeteta on keeruline hinnata, millised sekkumised töötavad ja millised mitte.

Vähiandmete kasutamine teaduses ja tervishoiukorralduses peab vastama väga rangetele eetika- ja andmekaitsenõuetele, seetõttu on andmete turvaline jagamine sageli keerukas. See aga ei tähenda, et koostöö oleks võimatu - vastupidi, see on vajalik. Eesti vähitõrje võrgustiku kaudu koordineeritakse vähiuuringute ja innovatsiooni edendamise koostöövõrgustikku, mille raames arendatakse rahvusvahelist hajutatud vähiandmete jagamist ja kasutamist, et ühildada eri andmesüsteeme ning suurendada tõhusat koostööd.

„Vähiandmete juhtimislaua“ projekt sai alguse Tartu Ülikooli Kliinikumis ning seda koordineerib üleriigiliselt Eesti vähitõrje võrgustik koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Riigikantselei ja suurte haiglatega, et luua süsteem, mis kogub andmeid rohujuuretasandil, ühtlustab terminid ja definitsioonid ning koondab patsiendipõhised andmed ühtseks tervikuks. Lisaks integreeritakse olemasolevad süsteemid nii haiglatesiseselt kui üleriigiliselt, et võimaldada reaalajas juurdepääsu vähiteekonnale ühel töölaual.

Eesti vähitõrje tegevuskava – selged sihid aastani 2030

Eestis suunab vähitõrje arengut Eesti vähitõrje tegevuskava, mis koordineerib riiklikult vähiennetuse, varajase avastamise, ravi ja järeltoetuse arengut. Eesti vähitõrje tegevuskava on aastateks 2021-2030 seadnud kolm eesmärki: vähki haigestub vähem inimesi, inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning vähiga elavate inimeste elukvaliteet on parem.

Praegu, viis aastat pärast tegevuskava koostamist, oleme poolel teel – tehtud on olulisi samme, kuid palju on veel teha jäänud. Sellega seoses viib Eesti vähitõrje võrgustik läbi põhjaliku vähitõrje tegevuskava 2025–2030 vahehindamise. Vahehindamise eesmärk on kaardistada seni tehtud edusammud, tuvastada kitsaskohad ning seada uued, veelgi täpsemad prioriteedid tegevuskava teiseks perioodiks. Vahehindamise tulemused avalikustatakse 8. aprillil, mil tutvustatakse ka värskendatud fookusvaldkondi ja samme, mis aitavad vähiennetuse, varajase avastamise ja ravi süsteemselt tugevneda ka järgnevatel aastatel.

Vähk on maailmas globaalne kasvav probleem, mis vajab hästi koordineeritud rahvusvahelist koostööd ja pidevat arengut. Koondades teadmised, andmed ja erinevate osapoolte jõu on vähiga võimalik tulemuslikult võidelda.

Vähitõrje võrgustiku loomine valiti Tartu Ülikooli 2025. aasta ühiskonnateoks.