Filosoofiline meetod interdistsiplinaarse projekti ja õppetöö vedajale
2. juunil tutvustasid Michigani Riikliku Ülikooli eksperdid Tartus erialadevahelise dialoogi edendamiseks välja töötatud filosoofilist meetodit, mis aitab teadvustada (uurimis)meeskonna erisusi, et seeläbi ennetada võimalikke probleeme ja jõustada meeskonna tööd. Kel on soov rakendada meetodit oma uurimusrühma töö parandamiseks, saavad võtta ühendust filosoofia osakonna juhi ja praktilise eetika professori Kadri Simmiga.
Sellest, kui anname raha lubadusele lahendada ära kliimaprobleem, ei piisa – et teadusinvesteering ära tasuks, tuleb tegeleda ka sellega, et eriilmeline meeskond end edukalt käima saaks. Kui distsipliinidevahelised erinevused on edasi liikudes takistus, siis lahendus sellele peaks olema miski, mis nende erinevustega tegeleb. Külalised uurisid ka ise, kuidas nende meetod sellega hakkama saab.
Michael O’Rourke'i, Brian Robinsoni jt loodud meetod koosneb kahest komponendist:
- struktureeritud dialoog uurimisprobleemi ja koostööd mõtestavate väidete üle, mis aitab pealtnäha ühtses meeskonnas välja selitada selle, mille poolest nad üksteisest erinevad;
- koosloomeline õppimine, mis aitab nende erinevustega midagi peale hakata.
Meetodi tuum on igaks puhuks eraldi loodav väidete kogum, millega nõustumist tuleb igal arutelusosalejal omaette väljendada kas paberil, mille tulemusi üle arutelulaua saab piiluda või spetsiaalsel veebiplatvormil, mis annab jooksvaid ülevaateid sarnasuste ja erinevuste kohta vastustes.
Siit ka üks väite näide:
Interdistsiplinaarseks teaduseks piisab täiesti sellest, kui eri distsipliinide teadlased üksteise publikatsioonidele viitavad.
Olete te selle väitega täiesti või osaliselt nõus, jääte kahevahele, ei nõustu osaga sellest väitest või koguni vastandute täiesti? Või ei oska midagi kosta?
Järgnevalt toimub projekti osalejate vahel u 4-10 inimesega rühmaarutelu, mis on praktiliselt reeglivaba – kehtib küll nõue jääda viisakaks, mitte kedagi rünnata. Arutelu käigus on tähtis nii see, milliste väidete üle arutelu keerlema hakkab, kui ka see, mille tõttu eri distsipliinide esindajate vastused põrkuvad. Selle, kuidas väljakooruvate sõlmpunktidega edasi tegeleda, jätab meetod lahtiseks.
Hästi disainitud väited ja ühine arutelu nende üle sunnib oma seisukohti mõtestama, vaatlema olukorda mitme kandi alt ja meeskonnaliikmetega läbi rääkima. Eesmärk ei pruugigi olla jõuda ühisele arusaamale. Dialoogi tööriist on siiski osutunud edukaks – selgub, et osalejad ei pruugigi ette teada, kuidas see meetod neid aidata võib. Ka teadmine/teadlikkus oma uurimiskogukonna toimimisviiside mitmekesisusest on omaette väärtus.
O'Rourke ja Robinson on seda meetodit kasutanud keskselt ka õpetamise meetodina. Tudengid võivad olla ise need, kes sõnastavad ülesande kohta väiteid, saavad omavahel kokku, et nende üle arutleda ja kirjutavad selle põhjal eneserefleksiooni raportid. Meetod on sellisena üsna resistentne ka tehisintellekti kasutusele.
Kes soovivad meetodit lähemalt proovida, saavad ühendust võtta filosoofiaosakonna juhi Kadri Simmiga, sest uue meetodi järeleproovimiseks ongi filosoofidel katsejäneseid vaja.
Dialoogimeetod filosoofia magistriõppe toetamiseks
Külalised saabusid filosoofia osakonda tänu Erasmus+ skeemile, mille raames toetatakse õppejõudude ja teadlaste vastastikust õppimist ning koostööd. Kadri Simm selgitas, et konkreetsel juhul oli eesmärk toetada uue filosoofia magistriprogrammi toimimist, mis keskendub filosoofia praktilistele rakendustele ja keeruliste erialadevaheliste probleemide avamisele ning lahendamisele filosoofia abiga. Terve päeva kestnud seminar oli väga praktiline, sest osalenud õppejõud pandi kohe tööle rakendamaks „dialoogimeetodit” omaenda kursustele ja uurimisteemadele.
Michael O’Rourke on professor Michigani Riiklikus Ülikoolis põllumajandusbioloogia, keskkonnateaduste ja -poliitika teaduskonnas. Tema uurimisala on keskkonnateduste filosoofia, distsipliiniülese teadmise kommunikatsioon ning lingvistika roll kommunikatsioonis.
Brian Robinson on filosoofia kaasprofessor Texase A&M Ülikooli, Kingsville’i ajaloo, poliitika ja filosoofiaosakonnas, tema uurimisala on eksperimentaalne filosoofia, moraalipsühholoogia, vooruseetika ja keele- ning teadusfilosoofia.
Loe lisa Toolbox Dialogue Initiative kodulehelt
Tutvu Tartu Ülikooli erialadevahelise ja -ülese teadustöö juhendmaterjaliga
Loe veel sarnaseid uudiseid
