Hästi kavandatud linnaruum toetab nii rahvatervist kui ka majandust, keskkonnast rääkimata

Kõikide liiklejarühmadega võrdselt arvestava linnaruumi hea mõju ulatub tervishoiust majanduse ja linnalooduseni. Kuigi Tartu linnaruumi arengut suunavatesse dokumentidesse on sisse kirjutatud sihid jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste edendamiseks, näitab liiklusstatistika, et autode arv linnas kasvab hoogsalt ja jala käimise osakaal liikluses väheneb.

30. septembril arutlesid selle üle Tartu Ülikooli linnakeskkonna kaasprofessori Age Poomi juhtimisel Tartu kohalikel valimistel kandideerivad poliitikud. Olulisemad sõnumid, mida linnade ruumiplaneerimise ja liikumisvõimaluste arendamise teemal arutelult kaasa võtta, on järgmised.

• Tartu jalgrattaliikluse strateegilisest tegevuskavast aastateks 2020–2040 ilmneb, et viimase 20 aastaga on Tartu elanike seas jala käimine vähenenud kaks korda, samas on autode arv sama palju kasvanud. Kõigis linna tuleviku arengut suunavates kokkulepetes on aga kirjas, et see suundumus tuleb murda. Selleks vajalikud plaanid on tehtud nii linna üldplaneeringus kui ka arengukavades. Nüüd tuleks vaid tegutseda ja eesmärgid täita.
• Liiklusummikuid ei lahenda autodele veelgi laiema teeruumi pakkumine. See toob kaasa veel rohkem autoliiklust.
• Tartu linnal on rattavõrgu arendamiseks Euroopast eraldatud raha, mille kasutamine sõltub sellest, kas elanikega suudetakse plaanid läbi rääkida ning kas poliitilised jõud on valmis selle nimel koostööd tegema.

Linnaruum ja tervis

• Hiljutine USA-s tehtud uuring kinnitas, et linnaplaneerimisel on positiivne mõju rahvatervisele. Uuringust ilmnes, et jalakäijaga arvestavamasse linna kolimine suurendas püsivalt inimeste päevast sammude hulka ja mõõduka kuni intensiivse treeningu tegemist. (Nature, august 2025)
• Ligi 20% varajasest suremusest saab seostada kehva ruumikvaliteediga. Ruumikvaliteediga seotud terviseindikaatorite kontroll-loendi leiab Hispaania teadlaste uuringust (Mueller et al. 2021). Ruumi- ja transpordiplaneerimisel tuleks arvestada loendis nimetatud näitajate, näiteks mitmeotstarbelise maakasutuse, piirkondade ühenduvuse ja tiheduse, mootorsõidukite kasutuse osakaalu vähendamise, aktiivse liikuvuse ja liikumisviiside kombineerimise toetamise ning piisava hulga rohe- ja avatud alade tagamisega.
• Linnaruum pole üksnes liikluskoridor. See on ka elukeskkond, kus asuvad inimeste kodud ja kus on oluline puhas õhk ning võimalikult madal müratase. Linnaelanikud teevad liikumisvalikuid vastavalt sellele, mida keskkond soosib. Rahulik ja roheline linnaruum innustab inimesi langetama tervislikumaid liikumisotsuseid, toetab sotsiaalset suhtlust ja seeläbi ka vaimset tervist.

Helsingi eeskuju liiklusohutuse tagamisel

• Helsingi on teinud liiklusturvalisuse tagamiseks pika plaani, mis on viinud paarikümne aastaga liiklusõnnetuste arvu märkimisväärse vähenemiseni. Kui 2003. aastal juhtus linnas 723 liiklusõnnetust, siis 2023. aastaks oli see arv langenud 14-ni. Esimene aasta, kus liiklusõnnetustes ei hukkunud ühtegi inimest, oli 2019. Alates 2024. aasta suvest pole seal samuti juhtunud ühtegi surmaga lõppevat liiklusõnnetust.
• Sellise tulemuseni jõudmisele aitasid kaasa kiiruspiirangud (kuni 30 km/h), karmid trahvid kiiruse ületajatele, tänavaruumi ohutumaks muutmine ning kõnni- ja rattateede võrgustiku arendamine. (EU Urban Mobility Observatory, Travel Tomorrow)

Inimesega arvestav linnaruum toob majandustulu

• Inimesega arvestav linnaruum mõjub hästi ka majandusele (Andres Sevtsuk 2020 „Street Commerce“). Jalakäijale mugavas linnaruumis on ka kohalikel ettevõtetel rohkem kliente, näiteks läks nii Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval.

Millest muutuse loomisel alustada?

• Esmajoones tuleks tegeleda nn mugavussõitude vähendamisega. Linnas ja tiheasustuses, kus on kõige paremad tingimused ühistranspordi kasutamiseks, rattasõiduks ja jala käimiseks, tehakse palju mugavussõite lühikeste vahemaade läbimiseks.

• Tartu Ülikooli liikuvusuuringust ilmnes, et autokasutajate seast tuleb 62% tudengitest ja 46% töötajatest Tartus asuvasse õppehoonesse kuni 5 km kauguselt. Seega oleks vaja innustada inimesi autoga liiklemise asemel teisi valikuid tegema: käima jala ning sõitma ratta või bussiga.

  Näiteks võiks autokasutaja teha läbi mõttemängu, milline oleks tema liikumisvalik siis, kui auto on katki. Kui oma käitumist seejärel teadlikult muuta, oleks hea algus juba tehtud.

30. septembri debatti saab järele vaadata UTTV kodulehelt.