Ida-Viru ettevõtjad eelistavad mitmekesiste üldoskustega töötajaid

Ida-Viru tööjõu oskused
Autor: Pixabay, evgenia_axsenova

Ida-Virumaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide hinnangul püsib tööjõuvajadus paljudes piirkonna ettevõtetes lähiaastatel stabiilne, kuid märkimisväärne osa neist plaanib mõõdukal määral ka uute inimeste töölevõtmist. Seda piirab ettevõtete juhtide hinnangul aga sobivate oskustega inimeste nappus. Eriti teravalt tajutakse puudulikke üldoskusi, selgus Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli tehtud Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooniküsitlusest.

Mullu Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooniküsitluses osalenud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidel paluti hinnata lähema viie aasta tööjõuvajadust. Ligi pool vastanutest märkis, et nende töötajate arv jääb järgmisel viiel aastal samaks; umbes kolmandik ootab kasvu ja kuuendik kahanemist.

Uuringu teinud teadlaste sõnul tuleb siinkohal silmas pidada, et piirkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tulevikuplaanid on lühiajalised ja riskipõhised. „See tähendab, et ettevõtjad hindavad tööjõuvajadust turu ja poliitika eeldatavate muutuste taustal. Küsitluse käigus kogutud vastused peegeldavad ennekõike ettevõtete juhtide hinnanguid, mistõttu pole tegu objektiivse prognoosi, vaid pigem meeleolude kirjeldusega,“ selgitas Tartu Ülikooli infojuhtimise ja -analüüsi teadur Avo Trumm.

Valdkonniti paistavad kõige suurema töökohtade lisandumise potentsiaaliga silma ehitus, töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikategevus, samal ajal on kaubanduse ning majutus- ja toitlustusvaldkonna tööandjate ootused tagasihoidlikumad.

Tööjõuturg on pigem kohalik ja väljaõpe toimub ettevõttes

Ida-Viru ettevõtete värbamisstrateegiad on valdavalt kohalikud ja traditsioonilised. See tähendab, et töötajaid otsitakse enamasti Ida-Virumaa elanike seast, kes on valmis töötama täistööaja ja ametliku töölepinguga. See on levinud iseäranis ettevõtetes, kes hindavad oma tulevikuvaadet stabiilseks või ennustavad mõningast kahanemist. Tööjõu kasvu prognoosivate ettevõtete seas on valmidus võtta inimesi tööle nii mujalt Eestist, Euroopa Liidust kui ka kolmandatest riikidest.

Töötajate koolitamisel eelistatakse väljaõpet kohapealse kolleegist mentori käe all või uutes projektides osalemisel. Samuti on ettevõtjad valmis investeerima lühikoolitustesse, kui tundub, et neist tõuseb kasu. Pikemate koolitusprogrammide suhtes ollakse ettevaatlikud – kolmandik tööandjaid eeldab, et juba tööl olev töötaja leiab ise aega ja vahendeid oma oskuste täiendamiseks, ning alles seejärel arutatakse ametikõrgenduse ja palgatõusu üle.

Analüüsi tulemuste põhjal soovitavad teadlased, et Ida-Virumaa väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes peaks üldoskuste arendamisel põimima kolm suunda: digipädevuse, koostööoskuse (selge suhtlus, meeskonnatöö, stressi ja konfliktide ohjamine) ning projektitöö oskuse (planeerimine, rollide selgus ja otsuste nähtavus). Need suunad on paljuski tegevusvaldkondadeülesed ja on kõige tõhusamad igapäevatööga seotud õppes (vt lisatud joonis).

Image
Ida-Virumaa VKE juhtide hinnang töötajate üldoskuste arendamise vajadusele (% ettevõtetest, kelle arvates on selle oskuse arendamine vajalik).
Ida-Virumaa VKE juhtide hinnang töötajate üldoskuste arendamise vajadusele (% ettevõtetest, kelle arvates on selle oskuse arendamine vajalik). Autor: Avo Trumm

Keeleõpe erialases suhtlusolukorras ja paindlikus vormis

Küsitlusest selgus, et eesti keele oskust peetakse piirkonnas vajalikuks. Tööliste ja teenindajate praegune eesti keele tase rahuldab ligi kolmandikku tööandjatest ning juhtide ja spetsialistide eesti keele oskus on piisav ja rahuldav umbes pooltel juhtudel.

Inglise keele oskuse arendamist peetakse vajalikuks nii tööliste kui ka juhtide seas – inglise keele praegune tase rahuldab vaid umbes viiendikku töölisi ja kolmandikku juhte. Keeleoskuse arendamisel hinnatakse üldiste keelekursuste kõrval või asemel võimalust õppida erialasõnavara tegelikes suhtlusolukordades ja paindlikes õppevormides.

Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooniküsimustikule andis vastuse 258 Ida-Virumaal tegutsevat väikest või keskmise suurusega ettevõtet. Küsitlust korraldas Turu-uuringute AS ja seda rahastati õiglase ülemineku fondi meetmest „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“.