Järelvaadatav: veebiarutelu „Tagasi minevikku: lihttehnoloogia tuleviku kujundajana“

Tulevikust rääkides kujutatakse sageli ette kõrgtehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad inimeste elu helgemaks ja mugavamaks. Märgatavalt vähem tähelepanu saab nende lahenduste hind ja keskkonnajälg. Samuti kipub kõrgtehnoloogia kiiresti aeguma ja seda pole kerge taaskasutada. Kestliku arengu keskuse arutelu „Tagasi minevikku: lihttehnoloogia tuleviku kujundajana“ pakub tehnooptimistlike stsenaariumide kõrval ülevaadet varem kasutusel olnud traditsiooniliste, lihttehnoloogiliste lahendustega seotud võimalustest.

Progressiusku ühiskonnas unustame, et uuenduslikud lahendused võivad olla tuttavad juba minevikust, olgu nendeks siis päikese- ja tuuleenergia või igapäevaseks liikumiseks kasutatav kergesti parandatav jalgratas.

Lihttehnoloogia tugevate külgedena nähakse sageli lahenduste vastupidavust: need ei vaja pidevat ressursimahukat uuendamist või asendamist. Üldjuhul toetutakse nende tootmisel kohalikele ressurssidele ning, nagu nimetuski ütleb, on lihttehnoloogilisi lahendusi lihtne ja jõukohane kasutada ka üksikisikutel, mitte vaid suurfirmadel. Lihttehnoloogia toetab seega kogukondade elujõulisust ja sõltumatust. Sel moel pole tegu pelgalt tehnoloogiliste lahendustega, vaid elustiilivalikuga, millega soovitakse toetada kestlikku tulevikku.

Lihttehnoloogia võimaluste üle arutlesid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Tambet Muide, kes on uurinud teadustöös jalgrattasõitu ning selle tähendust ja ajalugu Eestis, Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia lektor Ave Matsin, suurtükiväepataljoni patareiülem major Karmo Kiilmann ning Viljandi kultuuriakadeemia ringtehnoloogia eriala üliõpilane Liis Karo. Vestlust juhib Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling.

Image

Mõtteid arutelult:

Mis on lihttehnoloogia?

• Lihttehnoloogiana käsitletakse tehnilisi lahendusi, mis on lihtsad, vastupidavad ja kergesti kasutatavad. Nende loomisel lähtutakse sageli kohalikest materjalidest ja arvestatakse kasutamiskeskkonda. Nii on lihttehnoloogia eesmärk pakkuda praktilisi ja kestlikke lahendusi, mis toetavad kogukondade elujõulisust ja iseseisvat hakkama saamist.
• Lihttehnoloogilisi vahendeid on võimalik hõlpsalt osadeks võtta ja parandada, mistõttu on need kasutajasõbralikumad ja -kindlamad, kui paljud kõrgtehnoloogilised seadmed.
• Lihttehnoloogilised töövõtted võimaldavad käepäraste vahenditega mistahes keskkonnas toime tulla.

Huvitavaid näiteid lihttehnoloogiast:

• Puutöö käsitöö vahenditega sunnib arvestama materjali omaduste ja kasutuskeskkonnaga. Elektriliste tööriistadega saab igasugusest puidust jagu, kuid tulemus ei pruugi olla nii vastupidav ja töökindel.
• Ka veebileht võib olla lihttehnoloogiline. Näiteks aadressil solar.lowtechmagazine.com asuv veebiajakiri, mille loomisel on püütud hoida sisu võimalikult väikesemahuline. Selleks kasutatakse väikese resolutsiooniga pilte ja teksti. Veebilehte hoiab töös toimetaja kodurõdul Barcelonas asuv päikesepaneel ühes väikese aku ja serveriga. See tagab lehe töökindluse. Hea näide sellest, kuidas internet võib olla küll kõrgtehnoloogiline leiutis, aga selle rakendusi on võimalik luua ka väiksema keskkonnajäljega.
• Lihtsad käsitööoskused on kadumas, kuid nende alles hoidmisel võib olla kriisiolukorras oluline roll. Olgu näiteks kirvega puude lõhkumine, lahingus hädakorral maasse kaevumine või metsas leiduvast toidu valmistamine. Näide kaitseväest, kus ajateenija puutus esimest korda kokku kirvega. Kuna tal varasemat kasutuskogemust polnud, raius ta lõkkepuid paekivil, mistõttu muutus kirvetera kiirelt nüriks.
• Ka näost-näkku vahetut suhtlemist võib käsitleda kui lihttehnoloogilist oskust, mille harjutamisele peab tänapäeval üha enam tähelepanu pöörama.

5. juunil toimunud arutelu on osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et arutleda kestlikkusega seotud katsumuste ning nende lahendusvõimaluste üle. Tutvu varasemate arutelude kokkuvõtetega kestliku arengu keskuse veebilehel.