Kliimamuutustega kohanemisele mõtlemine on tark investeering

Tartu Ülikoolis toimunud konverentsil „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“ leiti, et kliimamuutustega kohanemiseks vajalike meetmete loomine ja kasutuselevõtt pole pelgalt kliimapoliitika, vaid riigi ja kohalike omavalitsuste tavapärane töö, mis aitab hoida elanikkonna haavatavaid rühmi, tagada igapäevateenuste toimimine ja luua kvaliteetsemat elukeskkonda.

Image

Teadlaste loodud kliimaprojektsioonid annavad üsna selge ettekujutuse, millised kliimatingimused meid sajandi lõpuks ootavad: praeguse kursi jätkumisel tõuseb Maa keskmine temperatuur ligi kolme kraadi võrra. Kui selles on teadlased valdavalt ühel meelel, siis paraku osatakse väiksema täpsusega hinnata muutustega kaasnevat mõju ja kohanemiseks vajalike meetmete tõhusust. Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli sõnul on just praegu õige aeg, et tuleviku elukeskkonda planeerides eelseisvaid muutusi arvesse võtta.

Kliimamuutustega kohanemine peaks tema sõnul olema järkjärguline protsess, kus analüüsitakse pidevalt, missugune on kliimamuutuste mõju loodusele ja inimühiskonnale. „Teadus peab praktiliste meetmete kõrval kogu aeg edasi arenema,“ rääkis Toll.

Kohanemisplaanid kohalikes omavalitsustes

Eesti kohalikes omavalitsustes (KOV) kajastuvad kohanemisplaanid kõige selgemalt energia- ja kliimakavades, mis on praeguseks olemas umbes 60 omavalitsusel. Tallinna Ülikooli kestlikkusuuringute külalisteaduri ja Euroopa Liidu kliimakohanemise missiooni nõukogu liikme Siret Talve sõnul on ühelt poolt hea, et nii paljudes KOV-ides on teemale mõeldud. Teine küsimus on nende kavade kvaliteet. Talve tõdes, et kuigi meil on olemas palju uuringuid kliimamuutuste mõju eri aspektidest, on energia- ja kliimakavad sageli need koostanud konsultandi nägu. Tema hinnangul võiks järgmine suur kliimateadusprojekt tuua AI abiga kokku vajalikud andmed nii, et iga piirkond saaks teada, mida just selles regioonis seiratakse ja kuidas vastavaid andmeridu tõlgendada. Seejuures on teemasid, millega ei peaks iga omavalitsus eraldi tegelema, vaid mis vajaks laiemalt käsitlemist.

Kliimaministeerium koostab koos ülikoolide ja keskkonnaagentuuriga Eesti esimest kliimaatlast, mis ühendab nii Eesti mineviku kui ka tuleviku kliimaandmed ning pakub muutustega kohanemise kavandamiseks andmepõhist tuge.

Tallinna planeerimiskogemus

Tallinna linnavalitsuse strateegilise planeerimise teenistuse kliimaga kohaneva linna eksperdi Tuuli Veersalu sõnul jõuavad Tallinna kohanemismeetmed üldplaneeringusse, mis määrab maakasutuse ja ehituspõhimõtted väga pikaks ajaks. Sealt edasi liiguvad need ehitusplaanidesse ja jõuavad linnaruumis iga inimeseni, mõjutades seda, kuidas end tänavaruumis tunneme.

Tallinnas on kasutusel tööriist Tallinna Rohefaktor, millega arendatakse rohetaristut, et toetada just konkreetse piirkonna vajadusi arvestavat elurikkust ja looduslikke sadeveelahendusi. Veersalu sõnul on tegemist kaardirakendusega, mis koondab olulisi teemakihte, näiteks infot soojussaarte, üleujutatavate alade ja suuremate puude kohta. „Samuti oleme uuendanud korteriühistute toetusi ning suunanud looma haljasalasid ja vihmavee kogumise lahendusi, mitte ehitama asfaldiplatse,“ rääkis Veersalu.

Kohanemismeetmete rakendamine olgu igapäevatöö loomulik osa

Veersalu rõhutas, et kliimamuutustega kohanemine ei ole eraldiseisev kliimapoliitika, vaid osa tavapärasest tegevusest, mis parandab elukeskkonna kvaliteeti. KOV-i ülesanne on tagada teenuste toimepidevus, kujundada elukeskkonda ja kaitsta haavatavaid rühmi. Kohanemistegevusi võib käsitleda ka kui kvaliteediinvesteeringut.

Veersalu sõnul näitab rahvusvaheline kogemus, et iga ennetavateks meetmeteks investeeritud euro võib tulevikus säästa 4–7 eurot kliimamuutuste kahjuliku mõju tagajärgedega tegelemiselt. Seejuures on tema sõnul tarvis vältida eri valdkondade kapseldumist ja soodustada koostööd, et kliimamuutustega kohanemisega arvestamine muutuks igapäeva osaks, mitte ühekordseks katseks või eriprojektiks.

Teemat käsitleti pikemalt 27.–28. novembril Tartu Ülikoolis toimunud konverentsil „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“. Aruteluringi juhtis Ivo Krustok (SEI Tallinn), oma mõtteid jagasid Siret Talve (Tallinna Ülikool, EL-i kliimakohanemise missiooni nõukogu liige), Laura Remmelgas (Kliimaministeeriumi kliimaosakond), Velle Toll (Tartu Ülikooli kliimauuringute keskus) ja Tuuli Veersalu (Tallinna Linnavalitsuse strateegilise planeerimise teenistus).

Arutelu saab järelvaadata UTTV keskkonnas.