Ökoloogid arendavad teaduspõhist veebirakendust, mis kasvataks süsinikukaubanduse tuge elurikkusele

Tartu Ülikooli makroökoloogia teadlased arendasid ülikooli eksperimentaalarendustoetuse abil tarkvara prototüüpi, mis suudaks anda infot ökosüsteemide seisundi kohta maailma eri paigus. Rakendus oleks tulevikus abiks süsinikukrediitidega kauplejatele, kes soovivad tõenduspõhiselt parandada süsiniku sidumiseks ette võetava projekti mõju elurikkusele.

Küllap on paljudel kogemusi kampaaniatega, mille puhul lubavad ettevõtted sooritatud ostu puhul istutada puu, et heastada toote või teenusega seotud keskkonnajälge. Paraku võib aga valede liikidega metsamaad taastades või rohumaadele puid istutades küll taimed kasvama saada, aga ökosüsteemi elurikkuse hoidmise mõttes tervikuna sellest suuremat võita pole.

Tartu Ülikooli makroökoloogia teadur Madli Jõks on varasemalt erasektoris sellelaadsete projektide köögipoolega lähemalt kokku puutunud ja oskab tuua ridamisi näiteid, mis võib nö puuistutamise lubadusega valesti minna, kuni selleni välja, et ette võetud projekti mõju ökosüsteemile tervikuna võib suisa negatiivne olla.

Diversify kui digitaalne ökoloog

Probleemile saab aga pakkuda teaduspõhist leevendust. Täpsemalt on Jõksi meeskonnal käsil Diversify-nimelise veebirakenduse arendamine, mis toob kokku eri piirkondade ökoloogilise seisundi kirjeldamiseks olulised infokillud nii satelliidifotodelt, kui kaardi- ja ruumiandmeid koondavatest andmebaasidest. Selle põhjal on võimalik hinnata valitud piirkondades inimmõju kohalikule ökosüsteemile ning teha järeldused looduse taastamise projekti sisu kõige otstarbekamaks kujundamiseks. Näiiteks nuputada, kuidas kahjustatud metsa päriselt toimiva ökosüsteemina taastada.

„Mitmed ettevõtted on püüdnud elurikkuse hindamisega kaasnevat keerukust lahendada majasiseselt digilahendusi arendades või kaasates väliseid eksperte, aga neid pole alati võtta ja et süsinikukaubandus on juba niigi teadusmahukas, siis elurikkusehinnanguteni tegelikkuses sageli ei jõuta. Meie rakendusliku suunaga teadustöö eesmärk on luua tarkvaralahendus, mis on globaalse ulatusega ja võimaldaks ekspertteadmise laiemalt kättesaadavaks teha,“ selgitas Jõks.

Aastase töö tulemusena suudab esialgne prototüüp anda infot Euroopa, USA idaranniku ja Eesti metsaalade kohta. „Meie prototüüp suudab praegu valitud metsakooslustes öelda, mis seisus metsaga on tegemist. Selleks on kaardikihid, mis annavad piirkonnaga seotud üldise konteksti ja siis on masinõppemudel, mis hindab metsa struktuuri nii, nagu ökoloog vaataks peale ja ütleks, kuivõrd loodusliku struktuuriga mets on,“ selgitas Jõks.

Metsast rohumaale ja Euroopast troopikasse

Jõksi meeskonna arendustöö siht on lähema aasta jooksul laiendada ekspertiisi troopikaaladele ja liikuda metsamaa kõrval ka teistsuguse maakasutusega aladele, mis võimaldaks juba hinnata metsataastamise või hoopis näiteks põllumajanduslikule maale puude istutamise mõju kohalikule elurikkusele. Jõks on lootusrikas, et kui teadusprojektis õnnestub ära tõestada, et selline rakendus on tehtav ja töötab, siis võiks sellest välja kasvada laiemalt kättesaadav teenus, mis aitaks süsinikukrediitide eest ellu viidavate projektide mõju elurikkuse taastamisele märkimisväärselt suurendada. „Siinkohal oleme tänulikud ettevõtetele, kes on meile rakenduse kujundamisel tagasisidet andnud ja oleme avatud koostööks partneritega, kes sooviks edaspidi rakenduse arendamisele õla alla panna,“ rääkis Jõks.

Projekti esimene etapp valmis tänu 2024. aastal Tartu Ülikooli arengufondist saadud eksperimentaalarendusgrandile, millega toetatakse projekte, mis otsivad teadustöö tulemustele rakendust ettevõtluses.