Pensionilejääjate asendamiseks on Ida-Virumaal vaja üle 13 000 töötaja

Kuigi hõivatute koguarv võib Ida-Virumaal järgmise kümne aasta jooksul väheneda ligikaudu 3%, on piirkonnas endiselt suur vajadus tööjõu järele, et asendada pensionile siirdujaid. Nii selgub esimest korda Kutsekoja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud Ida-Virumaa piirkondlikust tööjõuprognoosist.

Ida-Virumaa on Eesti üks olulisemaid tööstuspiirkondi, kus töötas 2024. aastal ligikaudu 44 000 inimest ehk umbes 7% kõigist Eesti hõivatutest. Ligikaudu viiendik ehk 9000 inimest töötas töötlevas tööstuses, traditsioonilises põlevkivitööstuses oli neid umbes 4000. Maakonnas oli Eesti väikseim hõive ja kõrgeim töötuse määr.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduste prognoosisüsteemi OSKA andmetel väheneb aastaks 2035 maakonna hõivatute koguarv veidi. Suurimat kahanemist on oodata kaubandus-, rõivatööstus- ja haridusvaldkonnas. Põlevkivisektoris on hõive suurem pidurdumine juba toimunud ja edasine langus on järgmise kümne aasta jooksul pigem mõõdukas. Tööhõive kasvu võib oodata metallitööstuses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning turismivaldkonnas.

Prognoositavate muutuste taga on Eesti üleminek kliimaneutraalsele majandusele, mis mõjutab kõige enam just Ida-Virumaad. Üleminekust tingitud ja eelkõige põlevkivisektori kahanemise mõju leevendamiseks on õiglase ülemineku fondi vahenditest maakonda kavandatud hulk investeeringuid. Suuremad projektid on plaanis metalli-, masina- ja keemiatööstuses, puidutöötlemises, loomemajanduses ning turismivaldkonnas.

Vananev rahvastik tingib tööjõupuuduse

Arendustegevus tekitab nõudluse uute spetsialistide ja oskustöötajate järele. Samal ajal seisab maakond juba praegu silmitsi töötajaskonna vananemise ja noorte vähesusega. Prognoosi kohaselt lahkub järgmisel kümnendil pensionilemineku tõttu tööturult umbes 14 400 inimest, mis tähendab, et tekib vajadus enam kui 13 000 uue töötaja järele.

OSKA analüütiku Andres Viia sõnul läheb iga kolmas töötaja järgmise kümne aasta jooksul pensionile ja vaid 16% hõivatutest on noored ehk alla 35-aastased. „Demograafiline tööturu surveindeks Ida-Virumaal on 0,61. See tähendab, et iga kümne pensionile suunduja kohta tuleb tööturule kuus noort,“ ütles Viia.

Järgmise kümnendi jooksul on Ida-Virumaal vaja asendada ligikaudu 3300 tippspetsialisti ja 6700 oskustöötajat. Kriitiline puudujääk kujuneb eeskätt tehnika ja tootmise valdkonnas.

„Ida-Virumaa tuleviku tööjõuvajaduse katmisel on vaja regionaal-, haridus- ja tööturupoliitika süsteemset rakendamist riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös,“ ütles OSKA uuringujuht Silja Lassur. Tema arvates on oluline on jätkata arengut toetavate poliitikameetmetega ka pärast õiglase ülemineku fondi rahastuse lõppu. Ilma lisasekkumiseta kujuneb Ida-Virumaa areng pigem inertsitrajektooril.

Vaja on mitmekülgseid meetmeid

Nii nagu kogu Eesti tööturu vaates on oluline seada senisest tähtsamale kohale kutsehariduse tehnilised oskused ja nende lõimimine üldoskustega, on see vajalik ka Ida-Virumaal. Sealse kestliku rohe- ja tööstusülemineku kindlustamiseks tuleb veelgi võimestada kolledžite rolli. Tarvis on arendada piirkonna vajadustest lähtuvaid õppekavasid ja tugevdada koostööd kohalike ettevõtetega. Täiskasvanute kiireks ja sihipäraseks ümber- ja täiendusõppeks tuleb välja arendada mikrokvalifikatsiooniõppe süsteem. Tööandjaid tuleb motiveerida toetama oma töötajaid omandama uusi oskusi nii lühi- kui ka pikemaajaliste õpingute kaudu.

Pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete tagasitoomiseks tööturule tuleb neile luua individuaalsed õpiteekonnad, mis kombineerivad keeleõppe, põhioskused ja praktika. Keelepoliitika tuleb tugevamalt siduda nii ümber- kui ka täiendusõppega. Eesti keele õpe peab olema erialase ja tööalase õppe osa ning inglise keele õpe tuleb muuta tehnika ja teeninduse õppekavades kohustuslikuks.

Oluline on seegi, et Ida-Virumaale kujundataks tasakaalustatud ja ambitsioonikas narratiiv, mis meelitab nii elanikke kui ka investoreid. Vajalik on süsteemne investeerimine kvaliteetsesse elamufondi ja kaasaegsesse linnaruumi, mis toetab inimeste otsust piirkonda elama asuda ja sinna püsima jääda.

Analüüs on valminud koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetuse raames ning tugineb tööturu- ja haridusstatistikale, teadlaste koostatud stsenaariumidele, OSKA prognoosimudelile ning tööandjate, haridusasutuste, omavalitsuste ja teiste osaliste intervjuudele.

Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.