Igal aastal avaldatakse Tartu Ülikooli teadlaste osalusel paar tuhat kõrge tasemega teadustööd. Teadusartiklite ühiskondliku mõju hindamise tööriista Altmetrics järgi sai 2025. aastal avalikes digikanalites kõige suuremat tähelepanu botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel valminud uuring, mis kinnitab inimtegevuse negatiivset mõju ka inimasustusest sadade kilomeetrite kaugusele jääva metsiku looduse liigirikkusele.
Tartu Ülikooli grandikeskuse teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk selgitas, et altmeetria on teaduspublikatsioonide mõju hindamise meetod, mille abil nähakse, kuidas mõjutab teadustöö laiemat avalikkust ja millist vastukaja saab see digikanalites väljaspool akadeemilist kogukonda. „Altmeetria võimaldab mõõta teadustööde ühiskondlikku ja veebimõju selle põhjal, kui palju on artiklit jagatud sotsiaalmeedias, blogides, uudistes ja muudes veebiallikates,“ selgitas Lauk.
Kõige rohkem, 618 korda, on sel aastal avalikkuses viidatud loodus- ja täppisteaduste valdkonna uuringule „Global impoverishment of natural vegetation revealed by dark diversity“, mis ilmus aprillis ajakirjas Nature. Tegemist on põhjaliku rahvusvahelise uuringuga, milles Tartu Ülikooli juhitud teadusvõrgustik hindas ökosüsteemide tervist üle maailma, võttes arvesse nii leitud taimeliikide hulka kui ka võimalikke, kuid puuduvaid liike ehk tumedat elurikkust. Tulemused näitasid, et elurikkus võib väheneda ka ökosüsteemides, mida inimene ei ole otseselt muutnud, kuid mis asuvad piirkondades, kus inimtegevus on põhjustanud elupaikade killustumist või avaldanud looduslikele aladele hajutatud mõju näiteks saastamisega.
Uuring pälvis tähelepanu 60 meediaväljaandes, ärgitas elavat arutelu sotsiaalmeediaplatvormidel Bluesky ja X ning jõudis viitena ka Wikipediasse.
Artiklil on üle 200 autori, neist esimene Tartu Ülikooli professor Meelis Pärtel. Loe artikli kokkuvõtet.
Meditsiiniteaduste valdkonna uuringutest pälvis enim avalikkuse tähelepanu ajakirjas Scientific Reports ilmunud artikkel „Dynamic effects of COVID-19 vaccination on major acute cardiovascular events and mortality following SARS-CoV-2 infection in a target trial emulation study“, mis ärgitas elavat arutelu ennekõike sotsiaalmeediaplatvormidel X ja Bluesky.
Uuringus analüüsiti üle 30 000 koroonasse haigestunud vähemalt 40-aastast inimest ning leiti, et Covid-19 vastu vaktsineeritutel oli esimese aasta jooksul pärast nakatumist 30% väiksem oht tõsistele südame- ja veresoonkonna terviseriketele (infarkt, insult) võrreldes vaktsineerimata inimestega. Tulemused näitasid, et vaktsineerimine annab pärast koroonasse haigestumist 40–70-aastastele meestele ning 40–70-aastastele ja vanematele naistele märkimisväärse kaitse südame-veresoonkonna tüsistuste vastu nii raske kui ka kerge ja mõõduka Covid-19 korral. Üle 70-aastastel meestel kaitsvat mõju ägedate kardiovaskulaarsete haiguste vastu ei leitud. Seevastu oli vaktsiinil nii 40–70-aastaste kui ka vanemate meeste ja naiste hulgas kaitsev toime Covid-19 põhjustatud surma eest.
Artikli autorid on Tatjana Meister, Ülo Maiväli, Kaur Tenson, Anna Tisler, Ruth Kalda, Kadri Suija ja Anneli Uusküla.
Humanitaarteaduste valdkonna enim viidatud artikkel on „New evidence of re-use of an oak panel in Estonia: Covers of the fifteenth century Codex of Türi“. Uuring näitas, et Eesti vanima dateeritud käsikirja, 1454. aastal valminud Türi koodeksi puidust kaaned on pärit eri aegadest ja piirkondadest, kusjuures üks neist on valmistatud varem kasutatud puidust. Ilmnes, et isegi väärtuslike käsikirjade puhul ei kasutatud praktilistel põhjustel alati uut materjali. Artikkel sai tähelepanu nii rahvusvahelistes meediaväljaannetes kui ka sotsiaalmeedias.
Artikli autorid on Alar Läänelaid, Kristina Sohar, Aoife Daly, Alicia Van Ham-Meert, Päärn Paiste, Kaspar Kolk, Kadri Paloveer ja Raivo Suni. Loe kokkuvõtet Postimehest.
Sotsiaalteaduste valdkonnas sai enim avalikkuse tähelepanu juba 2024. aastal valminud artikkel „Personality profiles of 263 occupations. Journal of Applied Psychology“, mis ilmus ametlikult tänavu aprillis ajakirjas Journal of Applied Psychology. Uuringus analüüsiti 263 ametiala isiksuseprofiili ja näidati, kuidas erinevad ametid inimese isiksuseomadustega seostuvad. Artikli autorid on Kätlin Anni, Uku Vainik ja René Mõttus. Loe kokkuvõtet.
Isiksusepsühholoogia pälvib ka laiemalt suurt avaliku huvi, sest sotsiaalteaduste valdkonna järgmised populaarseimad artiklid on samuti sellega seotud. Menult teine on uuring „Assessing the Overlap of Personality Traits and Internalizing Psychopathology Using Multi-Informant Data: Two Sides of the Same Coin?“, milles leiti, et isiksuseomadused on vaimse tervise probleemidega tihedamalt seotud, kui seni eeldatud. Uuringu tulemused võivad aidata luua ennetusmudeleid, mille abil hinnata inimese vaimse tervise riske ja neisse tõhusamalt sekkuda.
Artikli autorid on Helo Liis Soodla, Kelli Lehto, Kadri Kõiv, Uku Vainik, Kirsti Akkermann ja René Mõttus. Loe kokkuvõtet.
Avalikes digikanalites enim tähelepanu pälvinud Tartu Ülikooli teadusuuringute ülevaadet uuendab grandikeskus igal kuul Tartu Ülikooli veebis „Kuuma teaduse“ teemalehel. Ülevaatest leiab publikatsioonid, mille juhtautorid on Tartu Ülikoolist.