JÄRELVAATA: kas inimeste rohenügimine on demokraatlik?

Inspireerituna üleilmsest vaiksest revolutsioonist avalikus halduses on ka Eesti riik võtnud kasutusse aina rohkem uudseid lähenemisviise, et saavutada mõjusamaid muutusi. Üks selline viis on nügimine või müksamine, mille abil mõjutatakse inimeste valikuid ja käitumist, ilma et nad sellest ilmtingimata teadlikud oleksid. Selle eesmärk on suunata inimesi tegema paremaid otsuseid nende enda ja ühiskonna jaoks, muutes keskkonda nii, et teatud valikud tunduksid neile atraktiivsemad või mugavamad. Näiteks on kiireks ja lihtsaks tehtud terviseportaalis elundi loovutamise tahteavalduse või e-MTA-s tuludeklaratsiooni esitamine, riiklike algatustega innustatakse tegema keskkonnahoidlikke tarbimisvalikuid, loobuma alkoholist ja kandma hoolt enda vaimse tervise eest.

Kas hea eesmärgi nimel on demokraatlikus ühiskonnas õigustatud kodanike suunamine enda, teiste ja keskkonna jaoks paremaid valikuid tegema? Kas sellised sekkumisviisid sobivad demokraatlike väärtustega või peaks jääma inimesele vabadus alati ise valida?

Nendele küsimustele otsisid vastuseid afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg, Riigikantselei innovatsioonitiimi projektijuht Kai Klandorf ning Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis ühiskondlike muutuste konsultant Maiu Lauring. Arutelu juhtis kestliku arengu keskuse eksperdikogu ja Tartu Ülikooli nõukogu liige Martin A. Noorkõiv.

Registreerumine on lõppenud.

Arutelu on osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et arutleda kestlikkusega seotud katsumuste ning nende lahendusvõimaluste üle. Tutvu varasemate arutelude kokkuvõtetega kestliku arengu keskuse veebilehel.