Kestlikkuse uudised

Kaasahaaravaid ja selges keeles esitatud ettekandeid ootame kõikidest teadusvaldkondadest nii eesti kui ka inglise keeles.

Tuleviku energiasüsteemis on eri energiakandjate tarneahelad märksa tihedamalt üksteisega läbi põimunud kui praegu. Seejuures mängivad olulist rolli taastuvenergia tootmise ning energia salvestus- ja muundamissüsteemid, mis aitavad Eesti majanduses luua tervikuna suuremat lisandväärtust. Ideaalplaani õnnestumiseks on aga vaja konkreetseid otsuseid teha juba täna, rääkis Tartu Ülikooli füüsikalise elektrokeemia teadur Ove Oll.

Füüsikalise ja elektrokeemia teadur Meelis Härmas käis Vikerraadio hommikuprogrammis rääkimas, kuidas päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite jäätmeid teaduspõhiselt käidelda.

14. mail toimus Narvas ettevõtluskoostööseminar, kus arutati taastuvenergeetika võimalusi Ida-Virumaal. Tartu Ülikooli professor Jaak Nerut tutvustas rohevesiniku mitmeid kasutusvõimalusi.

Priit Möller tutvustas koostööseminaril ülikooli teadustööd täiskeraamiliste elektroodide arendamisel, mis aitab muuta kõrgtemperatuursed elektrolüüseridtöökindlamaks ja vastupidavamaks.

Tehisaru pole pelgalt virtuaalne abiline, mis taltsalt meie küsimustele vastab. See on tehnoloogia, millel on materiaalne jälg, keskkonnamõju ning tegijatel omad huvid, mis ei pruugi alati läbipaistvad olla, tõdeti 8. mail toimunud kestliku arengu keskuse veebiarutelul „Tehisaru - kas (karu)teene kestlikule arengule“.

9. mail toimus Tallinna Tehnikaülikools Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents. Konverentsi aruteluringis „Inimene ühiskondlike murrangute kurvis“ osalesid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, kestlike siirete professor Laur Kanger ja Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tarmo Soomere.

Neljapäeval, 8. mail sõlmisid Tartu Ülikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool raamlepingu, et luua teadmussiirdedoktorantuuri õppekohad ja toetada kahe asutuse vahelist koostööd.

Kestliku arengu keskus korraldas 8. mail kell 15.30–17.00 veebiarutelu „Tehisaru – kas (karu)teene kestlikule arengule?“.

26. mail kl 19 toimuva Barlova teadusõhtu külaline on Tartu Ülikooli tähefüüsika külalisteadur Tiina Liimets, kellega arutleme Päikese-sarnaste tähtede pensionipõlvest.

Väike-Maarjast pärit Laura Kuusemetsa unistus oli õppida meditsiini ja saada ämmaemandaks. Nüüd on ta TÜ keskkonna mikrobioloogia nooremteadur ja ühtlasi üks Doktorantide Seltsi rajajatest.

14. mail toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis koostööseminar „Teadlastelt ettevõtetele − aktuaalsed arengud Ida-Virumaa energeetikas“.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 29. aprillist 2. novembrini avatud näitusel räägitakse inimeste igapäevaelu mõjutavatest kliimamuutustest ning nende ulatuslikust mõjust ja tagajärgedest meie keskkonnale ja ühiskonnale.

16. aprillil toimus vihmasest ilmast hoolimata kolmas Tartu Ülikooli kevadjooks, kus jõudis finišisse üle 700 osaleja.

Doktorantuur on karjääritee osa, mille jooksul omandatud teadmised ja üldoskused valmistavad ette tööks tippspetsialisti või juhina. Selle käigus õpid sõnastama olulisi probleeme, leidma neile nutikaid lahendusi ning juhtima meeskondi ja projekte. Sellelt lehelt saad kiire ülevaate sellest, mida tasub teada enne doktorantuuri kandideerimist.

Reedel, 25. aprillil kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli Philosophicumis (Jakobi 2-336) ingliskeelne kollokvium, mis käsitleb enesetapu, läbimõeldud otsuse ja vaimse tervise stigmade seoseid.

TTÜ Virumaa kolledži kaasprofessor Allan Niidu rääkis taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ õiglasest üleminekust ja teaduse rollist Ida-Virumaa tulevikus.

Hea nali aitab ka tõsiste teemadega paremini suhestuda ja maandada pingeid, mis ühiskonna üldise suure ärevuse foonil kuhjuvad. Kui mujal maailmas tehakse kliimamuutuste ja kestlikkuse teemal üsna palju head huumorit, siis Eestis on see veel vähe kasutatud võimalus üldise teadlikkuse parandamisel, leiti hiljutisel kestliku arengu keskuse arutelul „Kas kestlikkusteemadega saab nalja teha?“.

Õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi teadlaste eestvedamisel toimuvad tänavu kevadel ja sügisel Ida-Virumaal teadmussiirdeseminarid, kus visandatakse maakonna võimalikke tulevikusuundi. Osalevad valdkondlikud eksperdid, Kutsekoja spetsialistid, ettevõtjad, hariduse ja teiste valdkondade esindajad.