Kestlikkuse uudised

Esmaspäeval, 3. veebruaril kell 16.15 Delta õppehoones (Narva mnt 18-2048) toimub loeng meditsiinilisest tehisintellektist. Esinejateks on Dr Frank Ursin ja Dr Cristian Timmermann Saksamaalt. Tartu Ülikooli eetikakeskuse, filosoofia osakonna ja Eesti Tehisintellekti Tippkeskuse (EXAI) korraldatav loeng kannab pealkirja „Selgitustasemed: Kuidas ületada meditsiinilise tehisintellekti epistemoloogilisi ja normatiivseid takistusi“.

Enam kui 5200-s asukohas tehtud nurmenukuvaatluste tulemused heidavad valgust putuktolmlevate taimede toimetulekule ja kohastumispüüdlustele muutuva kliima ning maakasutuse tingimustes.

3. veebruaril külastavad Tartu Ülikooli viie riigi parlamentide esimehed, kes arutlevad kl 11.00–12.00 ülikooli aulas selle üle, kuidas saavutada rahu Ukrainas ja Euroopas.

Tartu Ülikool korraldab 11. veebruaril ülikooli raamatukogu konverentsisaalis Eesti doktorikooli teise karjäärikonverentsi „Doktorikraadi väärtus tööturul“.

Ülikoolipere on oodatud 21. veebruaril kell 14 ülikooli aulas toimuvale Eesti Vabariigi 107. aastapäeva kontsertaktusele.

2024/2025. õppeaasta kevadsemestril pakub Tartu Ülikool 28 mikrokraadiprogrammi.

6.–31. jaanuarini toimub Tartu Ülikoolis esimest korda digikoristuskuu. Ülikool kutsub iga nädal pühendama vähemalt 30 minutit oma digiprügist vabanemisele, et teha korda oma isiklik või üksuse digiruum.

Teadur Ivar Zekker juhib Chemicumis rahvusvahelist koostööprojekti, mille eesmärk on arendada Nairobi Ruiru veepuhastusjaama jaoks süsteem, mis vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Tartu Ülikooli teadlased osalevad suurprojektis, mille eesmärk on parandada eeloleva üheksa aasta jooksul Lääne-Eesti vesikonna seisundit ja toetada süsteemset muutust piirkonna veemajanduskava elluviimisel.

Professor Gunnar Nurga töörühmas välja töötatud täiskeraamiline elektroodmaterjal võimaldab ettevõttel H2Electro arendada uudset kõrgtemperatuurset elektrolüüsitehnoloogiat vesiniku tootmiseks.

10. veebruaril toimuva Barlova teadusõhtu külaline on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi tähefüüsika nooremteadur Alexandra Lehtmets, kellega arutleme kui kõlblikud on väljaspool päikesesüsteemi asuvad planeedid eluks.

Loengusari sobib magistri- ja doktoriõppe tudengitele, keda huvitab keskkonnakriis ja kestlikkus.

Programm ühendab analüüsi, diskussiooni ja uusi loovlahendusi.

Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid, kuidas ühiskonna tulevikusuundumused päästeteenuse vajadust eri valdkondades mõjutavad.

Kliimamuutustel on mõju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Kuivõrd valmis on riik ja ühiskond muutuvateks oludeks?

20. jaanuaril toimuva Barlova teadusõhtu külaline on Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, kellega arutleme Eesti teekonnast isikupõhise meditsiini suunanäitajaks.

Ida-Virumaa ja kogu Eesti elu juhtimises on vaja korraga kahte käiku sees hoida: nii lühiajalist planeerimist ühes paindliku probleemilahendusega kui ka pikka pilku.

Selle aasta viimases infokirjas on juttu tulevikust – kuidas kujundada seda vastutustundlikult ja mida saaksime õppida minevikust, et kobarprobleemidele lahendusi otsides neid juurde ei tekiks?

Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuulunud Tartu Maailmaülikooli üritustesarja raames korraldati 47 teadlasi ja kogukondi ühendavat kohtumist, millest sai osa 17 966 inimest. Koos otsiti kohalike näidete eeskujul lahendusi üleilmsetele probleemidele ja vastupidi. Kogukonnad jätkavad maailmaülikooli teemade käsitlemist ja ürituste korraldamist ka edaspidi.

Kestliku arengu keskuse vestlusõhtul arutleti selle üle, kui edukalt on kestliku arengu põhimõtted lõimitud Eesti kooliharidusse ning kuidas toetab see noorte keskkonnateadlikku käitumist.