Kestlikkuse uudised

9.–10. augustil Paides toimuval arvamusfestivalil on tänavu kavas rohkem kui kakssada ühiskonda puudutavat arutelu. Ülikoolist lööb üritusel kaasa üle 30 teadlase, töötaja ja üliõpilase.

Forte ja Eesti ülikoolide rubriigi „Tunne teadlast“ seekordses loos tutvustame TTÜ rakendusliku keeletehnoloogia juhti ja tänavust Vabariigi Presidendi noore IT- teadlase preemia laureaati Liisa Rätsepat.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna koosseisu luuakse Eesti vähikeskus, mille eesmärk on kiirendada rahvusvahelises koostöös vähi ennetamist ja ravi Eestis.

Viimastel aastatel on toimunud Eesti pargihoolduses nihe, mis soodustab mitmekesisema taimestiku teket, kuid selle hooldamiseks sobivate nippide omandamine võtab veel aega.

Eesti teadlaste tehtud mahukast uuringust selgub, et kohalikud eksperdid kalduvad eelistama end juba tõestanud lahendusi.

1.–7. juulini toimub Tartus rahvusvaheline geoinformaatika konverents „Free and Open Source for Geospatial (FOSS4G) Europe 2024“,

Sel aastal esimest korda toimunud loodusvaatluste minimaratonil tegid 26 Eesti kooli õpilased üle 2200 loodusvaatluse ja panustasid sellega kohaliku elurikkuse kaardistamisse. Kevadel 1. maist–7. juunini tehtud vaatlused on avalikud ja nendega saab tutvuda eElurikkuse andmeportaalis.

Igal kevadsemestril külastavad TÜMRI magistrandid ettevõtteid, mille tegevuses on keskkonnaga arvestamine eriti tähtsal kohal.

18.–19. oktoobril on kõik linnaruumist huvitatud magistrandid ja doktorandid oodatud Tartu Ülikooli raamatukogus toimuvasse tänavateaduse sügiskooli.

Luksemburgi kunstniku Justine Blau ja kuraatori Fanny Weinquini näitusel „Looduse loor“ uuritakse praeguse keskkonnakriisi valguses mitmesuguste dokumentide, illusioonide ja jutustuste abil inimese suhet loodusega ja loodushoiutavasid. Ekskursioonid näitusel toimuvad igal laupäeval 22. juunist kuni 20. juulini ja näituse viimasel päeval, 28. juulil.

Kuigi Eesti meediamaastikul pühendatakse keskkonnateemadele rohkem tähelepanu kui kümne aasta eest, takerduvad ajakirjanikud nende käsitlemisel sageli kobarprobleemidele iseloomulikku keerukusse.

Märt-Matis Lille kirjutatud ja Margus Kasterpalu lavastatud mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“ etendub ainult kolmel õhtul. Täna, 13. juunil toimub Tartus lodjakojas esietendus ja reedel, 14. juunil mängitakse lavastust veel kaks korda. 90-minutilises lavateoses põimuvad loodus- ja inimhääled tänapäevase muusika, loodusfilmi, animatsiooni ja lavalise liikumisega.

Forte ja Eesti ülikoolide uue rubriigi „Tunne teadlast“ selles osas tutvustab end Tartu Ülikooli robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe, kes on pühendunud inimeste ja robootika koostöö arendamisele.

Tartu Ülikool alustas õiglase ülemineku fondi toel Ida-Virumaal tasuta koolituste pakkumist.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu avas 11. juunil portaali MinuGeenivaramu, mille kaudu saavad doonorid personaalset teavet haiguste geneetilise eelsoodumuse, ravimite sobivuse ja enda päritolu kohta.

11.–14. juunil toimub Tartus rahvusvaheline konverents ja doktorikool Mobile Tartu 2024, kus tuleb jutuks, kuidas kasutada igapäevase liikumise käigus kogunevaid suurandmeid parimal moel nii ühise ruumi ja liikumissüsteemi planeerimiseks kui ka kriisiolukordade lahendamiseks.

Äsja ilmunud uuring näitab, et kuumalainete esinemine on viimase 30 aasta jooksul Balti riikides, eelkõige Eestis, järsult kasvanud. Probleemid suvise kuumusega on pikas vaates ainult süvenemas.

6. juunil kell 16.00–17.30 toimus Tartu Ülikooli raamatukogu muusikaosakonna seminariruumis arutelu „Meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel“.

Seekordse kestlikkuse infokirja teemadering ulatub väikeste keelte püsimisest, kestlikest liikumisviisidest ja kliimaseadusest tuumajaamani välja.

Peagi avatakse laiemale kasutajaskonnale maailma esimene geenidoonorite portaal, mis annab isikustatud teavet tervisega seotud geeniriskide, eri ravimite lagundamise, päritolu ja palju muu kohta.