Kestlikkuse uudised

Täiskasvanud õppijaid oodatakse kevadsemestril algavatesse mikrokraadiprogrammidesse ja mikrokvalifikatsiooniprogrammidesse, et omandada teadmisi ja pädevusi mõnes kitsamas valdkonnas. Enamikku programmidesse saab kandideerimisavaldusi esitada 25. jaanuarini.

Tartu Ülikooli Narva kolledži veebilehel on vabalt kättesaadav uus õppematerjal, mis toetab eesti keelest erineva emakeelega lasteaiaõpetajaid igapäevases suhtluses lastega. Õppevara valmis 2025. aasta oktoobris kaitstud doktoritöö tulemusena.

2. veebruaril kustutatakse Teamsi ja Sharepointi töörühmad, millel ei ole omanikku. Enne seda saavad automaatselt välja valitud rühmaliikmed teavituskirja selle kohta, kuidas edasi tegutseda.

Suhtlemine tundub lihtne… kuni märkad, et räägid seinaga. Kutsume Sind konverentsile, kus küsime, millal üldse on ühiskonnas vaja dialoogi ja millised kokkulepped on hea dialoogi aluseks.

Reedel, 30. jaanuaril kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli Philosophicumis (Jakobi 2-336) ingliskeelne kollokvium, mis käsitleb stoitsismi mõtteid ja harjutusi tänapäeva psühhoteraapias, et aidata inimestel paremini raskustega toime tulla.

Kevadsemestril algab üleülikooliline kursus „Tööstusühiskonna kriis ja suured siirded“, mis sobib magistrantidele ja doktorantidele, keda huvitab keskkonnakriis ja kestlikkus.

5.–30. jaanuarini koristatakse Tartu Ülikoolis digiprügi. Ülikool kutsub kuu jooksul pühendama igal nädalal vähemalt 30 minutit, et teha korda isiklik või enda üksuse digiruum.

2025. aastal sai kõige suuremat tähelepanu botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel valminud uuring, mis kinnitab inimtegevuse negatiivset mõju ka metsiku looduse liigirikkusele.

Soovime ülikooliperele ja oma sõpradele häid pühi ning head uut aastat!

Kuigi juba pikalt on selge kliimateadlaste sõnum, et kliimamuutuste leevendamisele avaldab suurimat mõju fossiilkütustest loobumine, jäid novembris toimunud ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil Cop30 sellekohased siduvad kokkulepped sündimata.

Kliimamuutustega kohanemiseks vajalike meetmete loomine ja kasutusele võtmine pole pelgalt kliimapoliitika, vaid riigi ja kohaliku omavalitsuse igapäevase tegevuse normaalne osa.

Tartu Ülikooli teadlased said äsja lõppenud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlaste taotlusvoorus rahastuse kolmele projektile, milles uuritakse nii õhusaasteosakeste kliimamõju, taimelehtede rakumustrite kujunemist kui ka naiste hormoontundlikkust. Iga grandi suurus on ligi kaks miljonit eurot ja projektide kestus viis aastat.

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse arutelul mõeldi ühiselt, mida patsiendiorganisatsoonid vajavad ja mida saab teha riik, et nende esindusorganisatsioonid püsiksid elujõulised.

Lahendused peituvad digipädevuse suurendamises, institutsionaalse toe pakkumises spetsialistidele ning teadlikkuse süvendamises nii meditsiinitöötajate kui ka patsientide seas.

Tartus toimub 27.–28. novembrini kliimakonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“, mis toob kokku eksperdid meilt ja mujalt, et jagada kliimateaduste värskeid teadmisi.

Tartu Ülikooli arvutiteadlased on loonud tehisarul põhinevad tööriistad, mis aitavad Ida-Virumaa ettevõtetel igapäevatöös tehnoloogiat kasutada. Lahenduste eesmärk on muuta andmepõhine planeerimine ja otsustamine lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kõigile kättesaadavaks.

25. novembril kell 16.00–17.30 toimub Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuses arutelu teemal „Patsiendiorganisatsioonid Eestis – kuhu edasi?“.