Poliitikakujundajale
Tartu Ülikooli teadlaste töö toetab poliitikakujundajaid nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Järgnevalt leiab ülevaate raportitest ja aruannetest, mis pakuvad teaduspõhist tuge kestliku keskkonnapoliitika kujundamiseks ja Euroopa roheleppe sihtide saavutamiseks nii Eesti riigi- kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, aga ka rahvusvaheliselt.
Rohepööre Eestis ja kohalikes omavalitsustes
Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused
Pärandniitude ja maastike taastamine ja hooldus
Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) aruannete eestikeelsed tõlked
18. oktoober 2021 kinnitati ametisse rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud eksperdirühm, kelle ülesandeks oli teha valitsusele ettepanekud kliimapoliitika sotsiaalselt vastutustundliku elluviimise kohta.
Eksperdirühmale anti ülesandeks analüüsida Eestis juba tekkinud keskkonnasõbraliku majandusega seotud oskusteavet, samuti rohepoliitikaga seotud eesmärke ja aluspõhimõtteid, kaardistada kehtivad ja ettevalmistamisel olevad meetmed, tegevused ja ressursid, takistused ja puudujäägid ning pakkuda välja viisid, kuidas raskused edukalt ületada ning edasiliikumist tõhusalt mõõta.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakednusuuringute keskuse koostatud analüüsi eesmärk oli välja selgitada kohaliku omavalitsuse roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Uuringu tulemustele tuginedes sõnastati soovitused tingimuste kohta, mis looksid kohalikele omavalitsustele head eeldused selle rolli tõhusaks täitmiseks. Samuti pakuti välja kohalike omavalitsuste rohepoliitika kujundamist, elluviimist ja seiret toetavad töövahendid (juhend, soovituslike indikaatorite süsteem).
Analüüsi tellis Riigikantselei.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakednusuuringute keskuse loodud juhendi eesmärk oli sõnastada soovitused tingimuste kohta, mis looksid kohalikele omavalitsustele head eeldused selle rolli tõhusaks täitmiseks. Samuti pakuti välja kohalike omavalitsuste rohepoliitika kujundamist, elluviimist ja seiret toetavad töövahendid (juhend, soovituslike indikaatorite süsteem).
Juhendi tellis Riigikantselei.
Analüüsis antakse ülevaade päikeseenergiajaamade mõjust Eesti olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele. Samuti käsitletakse Eesti tingimustesse sobivaid leevendusmeetmeid, mis aitavad päikeseparkide keskkonnamõjusid vähendada. Vaatluse all on peamiselt keskmise ja tööstusliku suurusega ning eelkõige maapinnale ehitatud päikeseparkide mõju, kuna katustele ehitatud jaamade puhul loetakse keskkonnamõju peaaegu olematuks. Samuti antakse põgus ülevaade võimalustest integreerida päikeseenergia tootmine põllumajandussüsteemidesse (nn agro-päikeseenergiajaamad).
Analüüsi tellis Keskkonnaamet.
Töö annab ülevaate Tartu Kesklinna pargi (ka Kaubahoovi pargi, Keskpargi) elurikkuse seisukorrast, ning hindab Südalinna Kultuurikeskuse rajamisel tekkivaid võimalikke mõjusid pargi erinevatele otstarvetele.
Analüüsi tellija on Tartu linnavalitsus.
Lühijuhendist saab teada, kuidas kujundada loodussõbralikum õuemuru ning kuidas hooldada õueala nii, et seal oleks hea olla erinevatel taime- ja putukaliikidel.
Juhendi koostas Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Töös antakse ülevaade Eesti teeservade võimalikest hooldusvõtetest, mis aitavad toetada nii Eesti looduse elurikkust kui tagada kuluefektiivsus ja liiklusohutus.
Analüüsi tellija on Maanteeamet.
Aruandes tehakse kriitiline analüüs peamistest taastava põllumajanduse komponentidest: mulla taastamine, süsiniku kogumine ja säilitamine ning elurikkuse kao pidurdamine ja ümberpööramine. Samuti analüüsitakse võimalikke koosmõjusid ja tasakaalustavaid mehhanisme, mis võivad esineda eri ulatusega maa-aladel toimuva vahel, alates üksiktaludest kuni maastikeni. Samuti tehakse tõenduspõhiseid poliitikasoovitusi, mis aitaks saavutada Euroopa roheleppe eesmärke.
Tartu Ülikoolist osales aruande koostamisel maastike elurikkuse töörühma liige, taastamisökoloogia teadur Krista Takkis.
Aruandest saab ülevaate, millised võtted ja tegevused aitavad säilitada põllumajandusmaastiku looduslikku liigilist elurikkust.Täpsemalt: millised peaksid olema põllumajandusmaastiku majandamise tingimused (sealjuures eraldi tingimused haritavale põllumaale, püsirohumaale, poollooduslikele kooslustele), et oleks tagatud põllumajanduslikult oluliste elustikurühmade säilimine. Samuti pakutakse välja kontseptsioon tulemuspõhise poolloodusliku koosluse toetuse maksmiseks koosluse seisundi ja elurikkuse näitajate alusel.
Uuringu tellija on Maaeluministeerium.
Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut.
Töö eesmärk oli välja töötada Eesti konteksti arvestav nelja ökosüsteemi (metsa-, soo-, niidu- ja põllumajandusliku ökosüsteemi) seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise baastasemete hindamise ja kaardistamise metoodika ning läbi viia üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Töö koosneb tekstilisest aruandest ning GIS-andmestikest ja -kihtidest
Töö tellija on Keskkonnaagentuur.
Analüüsis selgitatakse välja Euroopa riikide ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede rahalise hindamise kogemused, antakse ülevaade kasutatud metoodilistest lähenemistest, tulemustest, järeldustest ja nende metoodikate võimalikust rakendamisest Eestis.
Töö tellija on Keskkonnaagentuur.
Projekti eesmärk oli kirjeldada ja välja selgitada loopealsete suuremahuliste taastamistööde mõju elurikkusele ning kirjeldada kuivade niitude seni vähetuntud elustikurühmade koosseisu ja liigirikkust. Kogutud informatsioon on vajalik taastamistegevuse tulemuslikkuse hindamiseks, poollooduslike koosluste kaitse ning edasiste taastamistööde korraldamiseks ning loodusteaduslike teadmiste parandamiseks suuremahuliste taastamistööde mõjust loodusele.
Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud nende ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline toimimine. Töö käigus kasutati elupaiga seisundi ning elurikkusega seotud sisendandmeid, et järjestada Eesti poollooduslike koosluste elupaigalaigud elustiku säilimise vaatenurgast kõige esmast tähelepanu vajavatest kuni nendeni, mille kaitse korraldamisega võiks alustada pärast seda, kui esmast tähelepanu vajavate elupaigalaikude säilimine on tagatud.
Töö tellija on Keskkonnaministeerium.
Ülevaade elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendamterjal.
Uuringus antakse taustinformatsiooni ja tehakse ettepanekud, mis aitavad arendada poollooduslike koosluste majandamise valdkonda selliselt, et:
1) oleks tagatud poollooduslike koosluste hooldamise looduskaitseliste pindalaliste eesmärkide saavutamine;
2) poollooduslike koosluste säilitamiseks läbiviidavad taastamis- ja hooldustegevused oleks korraldatud viisil, et oleks tagatud nende ökoloogiliselt sidus ja kvaliteetne seisund ning võimalusel poollooduslike kooslustega seotud pärandkultuuri, kohaliku maakasutuse ja tööhõive säilimine;
3) oleks tagatud kahe eelpool mainitud eesmärgi saavutamine võimalikult kuluefektiivsel moel võimalikult väikese halduskoormusega ja ressursi kuluga nii poolloodusliku koosluse taastajale ja hooldajale kui ka riigile.
Analüüsi tegi Pärandkoosluste Kaitse Ühing koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR OÜ-ga.