Kalle Kirsimäe: Haruldasi muldmetalle tasub jahtida põhimaavara kaevandades

Ehkki maailma nõudlus haruldaste muldmetallide järele on hüppeliselt kasvanud, ei muuda nende kaevandamine Eestit ratsarikkaks, leiab Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor Kalle Kirsimäe. Küll aga tasub nende väärindamisele mõelda põhimaavara kaevandades, kirjutatakse ERR Novaatoris.

„Ei, see (haruldaste muldmetallide kaevandamine) ei tee meid rikkaks, ratsarikkaks, kui nii võib väljenduda, aga see võib anda oma panuse, kui oskame neid säästlikult ja mõistuspäraselt kaevandada,“ märkis Kirsimäe saates „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“.

Haruldaste muldmetallide tootmine on maailmas viimase 30 aastaga peaaegu viiekordistunud ja on kaasaegse maailma toimimiseks hädavajalikud. Näiteks on need asendamatud mobiiltelefonides, tuulegeneraatorites, säästupirnides ja elektriautodes. Seeläbi mängivad need võtmerolli ka taastuvenergia laiemas kasutuselevõtus. Praegu tulevad aga peaaegu kõik haruldased muldmetallid Hiinast, mistõttu otsitakse kõikjal Euroopas neile alternatiivseid allikaid.

„Haruldased muldmetallid pole üldse nii haruldased, nagu nende nimi ütleb. Nende sisaldus maakoores on tegelikult päris kõrge ja kõvasti kõrgem kui paljudel teistel elementidel, kasvõi kullast rääkides. Haruldased muldmetallid esinevad hajuti ja kaasnevad teatud teiste maavaradega,“ sõnas geoloog.

Eesti puhul tähendab see eeskätt fosforiiti, mis koosneb peamiselt apatiidist, kaltsiumfosfaadist. „Meie töö ongi seotud sellega, et välja selgitada, millises sisalduses on haruldased muldmetallid Eesti fosforiidis, kas need on jagunenud igal pool ühtlaselt või on seal sees teatud erinevused, millistes vormides need on, millistes sisaldustes ja uurimine natukene ka seda, kuidas neilt sealt kätte saab,“ loetles Kirsimäe.

Seejuures rõhutas ta, et haruldaste muldmetallide kaevandamine tuleb Eestis kõne alla põhimaavara kasutusele võttes. “Meil pole mõtet panna fosforiidis leiduvaid muldmetalle kuhugi jäätmehunnikusse. Seda enam, et neil on ka väga suur väärtus,„ leidis geoloog.

Samas tunnistas Kirsimäe, et ajalooliselt on juba alates fosforiidisõjast on Eesti ühiskonna eelhäälestatus maavarade kaevandamise suhtes negatiivne. Inimlikult võib seda ka mõista.

„Kindlasti oli toonane väga terav vastuseis seotud ka viisiga, kuidas tollal maavarasid kaevandati. Võin kinnitada, et täna ei ole enam niisugune kaevandamine põhimõtteliselt võimalik. Sellele peab olema toetus mitte ainult kohaliku külakogukonna, valla või maakonna poolt, vaid mastaapselt kogu Eestist. Ilma selleta pole võimalik seda ellu viia,“ rõhutas Kirsimäe.

Tema sõnul on praegu tehtavad uuringud alles eeltegevused selleks, et hakata kaevandamist planeerima. „Küsimusele, millal hakatakse Eestis fosforiiti kaevandama ja sellest ka haruldasi muldmetalle tootma, ei ole võimalik vastata. See on väga pikk protsess,“ lisas Kirsimäe.

ETV uus saatesari „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“ keskendub Eesti toimuvale teadus- ja arendustegevusele, mille fookuses on ressursside väärindamine.

Vaata samast sarjast lisaks:

Tartu Ülikooli teadlaste abil võib hapuvadak peagi seaküna asemel inimeste toidulauale jõuda
Pärmil põhinev rakuvabrik aitab muuta puidusodi väärt kemikaalideks
Ahju aetav ligniin tõotab keemiatööstuses naftat asendada
Väike bakter muudab Eesti tööstusjäätmed rõivaste lähteaineks
Geoloogid tulevikutehnoloogia ehituskividest ja sellest, miks peaks Eesti aluskorda uurima.
Kuidas biomassist vastupidavat ja samas keskkonnasäästlikku bioplasti valmistada?