Kestliku arengu keskuse koondatud ettepanekud eelnõu „Rohepöörde tegevusplaan 2023-2025“ täiendamiseks 

Tunnustame Riigikantselei tööd mitmekesise ja tervikliku tegevusplaani koostamisel. Tegemist on ajakohase ja äärmiselt vajaliku üleriigilise raamdokumendiga. 

Üldise ettepanekuna palume kaaluda tegevusplaani sissejuhatuse täiendamist. Tegevusplaan tervikuna on optimistlikult tulevikku vaatav ja inspireeriv, kuid ei kajasta riigi ees seisvaid strateegilisi valikuid olukorras, kus kümnes nimetatud tegevusvaldkonnas ei ole realistlik kõikide eesmärkide saavutamine ühekorraga konkurentsivõimeliselt, keskkonnahoidlikult ning tagades samas üheaegselt toodete ja teenuste varustuskindluse, taskukohase hinna ja elanikkonna poolehoiu ning muutustega kaasatuleku. Samuti ei ole piiratud ressursside tingimustes võimalik teha järjest rohkem (näiteks arendada taastuvenergeetikat) jättes seejuures mainimata, millised projektid, tegevused ja toormekasutused lõpetatakse (nn phaseout).

Valitsuse lähima kolme aasta prioriteedid rohepöörde põhieesmärkide saavutamiseks peaksid olema järgmised.

1. Rohepöördeks vajalike kriitiliste toormete olemasolu ja kasutuselevõtu võimaluste analüüs ning ringmajanduse arendamine jäätmetekke vähendamise ning jäätmete kasutuselevõtu kaudu. 

Põhjendus. Rohepööret ei saa läbi viia kriitilise toorme (eriti haruldased muldmetallid, liitium, vask jne) täiendavaid maardlaid avamata. Eestis esineb vajaminevaid metalle näiteks nii graptoliitargilliidis kui fosforiidis. Nende kasutuselevõtu tehnoloogiliste lahenduste ja tasuvuse küsimused vajavad täiendavaid uuringuid. Arvestama peab avalikkuse vastuseisuga uute kaevanduste rajamisele, mistõttu tuleb seda teemat ühiskonnas ausalt ja eri huvigruppe tundlikult kaasates arutada. Ringmajanduse üks suurimaid võimalusi on Ida-Virumaale ladestatud tahkete tööstusjäätmete efektiivne kasutuselevõtt keemia- ja väetisetööstuses ning ehitus- ja täitematerjalidena. 

2. Kliimamuutuste mõjudega kohanemisalase üle-eestilise juhtimisstruktuuri loomine ning vastutuse jagamine otsustustasandite vahel. 

Põhjendus. Tegevusplaanis on mitmeid üksikasjalikke tegevusi, mis sellisesse struktuuri sobituks, kuid sõna-sõnalt ei ole strateegilise juhtimise ja koordineerimise loomist nimetatud. Kuna kliimamuutuste mõjude puhul on tegemist väga keerukate ning kõiki eluvaldkondi mõjutavate protsessidega, siis tulevikuotsuste vastu võtmine peab toimuma teadusuuringutele tuginedes, st teadlasi otsustusprotsessi kaasates. Selleks tuleb välja töötada koostöised otsustusmehhanismid, mille aluseks on otsustusteks vajalike andmete kogumine ja teabe loomine, nende levitamine ja kasutamise hõlbustamine. Üks konkreetne alus on Eesti tulevikukliima analüüs ja selle põhjal kliimastsenaariumite uuendamine, mida peaks edaspidi ka regulaarselt kaasajastama. Oluline on arvutada Eesti jaoks ka arvnäitaja, mis oleks seotud kliimamuutusega kohanemisega (näiteks kliimaga seotud majanduskahju, mille kohta puuduvad hinnangud siin https://ec.europa.eu/eurostat/cache/egd-statistics/ kui ka Eesti Statistikaametil).

3. Rohepöörde ja kestliku arengu alase avaliku kommunikatsiooni strateegilise plaani, mis hõlmab sõnumeid ja kommunikatiivseid tegevusi kõigis kümnes tegevusvaldkonnas, koostamine ja elluviimise alustamine. 

Põhjendus. Tegevuskava peaks esile tõstma ühiskonna kaasamise ja tavakodaniku ning -tarbija arusaamade ja käitumise muutumise vajaduse. Rohepöörde definitsioon (lk 3) sedastab, et „Rohepööre on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine...“, samas ei ole kolmes põhieesmärgis otseselt mainitud inimeste käitumisharjumuste ja arusaamade muutusi, mida rohepööre eeldab, sh nt ressursitarbimise vähendamist. Kestlik areng vajab selgeid riigi poolt väljendatud sõnumeid ja strateegilisi sihte, mille kohta toimub pidev, arusaadav, eri ühiskonnarühmi arvestav ja kaasav arutelu. Praeguses kavas on kommunikatsioon ja ühiskonnarühmade kaasamine otsesõnu mainitud vaid rohemajanduse ja riigivalitsemise peatükkides. Samas ei saa riiklik kommunikatsioon olla vaid „ülalt alla" teadlikkuse tõstmine, vaid aktiivne dialoog eri osapoolte vahel ja arusaamade ning oskuste kujundamine praktilise tegevuse käigus. 

Valdkondade väljakutseid silmas pidades soovitame tegevusplaani täiendada kahe läbiva teemaga:

1. kestlik ruumiloome (sh liikuvuse ja maakasutuse juures) terviklikult ja läbivalt arvestades rahvastiku- ja kliimaprognoosidega;
2. üldistava ja ebamäärase „keskkonnasõbralikkuse“ asemel tuleb selgesõnaliselt ja läbivalt esile tuua niinimetatud horisontaalsed teemad, mida arvestatakse kõigi tegevuste puhul: kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; mõju keskkonna saastetasemele ja liigilisele mitmekesisusele; inimeste sotsiaalne heaolu ja õiglus ning tervis. 

Täiendavate tegevustena soovitame: 

1. kaardistada Eesti jaoks vajalikud kliimamuutustega kohanemise meetmed; 
2. luua metoodika ruumiloomes tervislikkuse, sotsiaalse õigluse ning heaolu hindamiseks ning koostada juhised KOVidele.

Tegevuskava üksikasjalikud sõnastusettepanekud koos põhjendustega saadeti eraldi lisana.