Teema: kestlikkus

8.-9. aprillil võõrustas Tartu Ülikooli keemia instituut kutseoskuste arendamisele keskenduvat vesinikuvaldkonna võrgustikku H2CoVE. Partneritele tutvustati Chemicumi taastuvenergia keskust.

8. aprillil 2025 algusega kell 12 toimub Eesti teaduste akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) teaduspärastlõuna „Kuidas ohjata kliimamuutusi teaduspõhiselt?“. Üritusest toimub ka otseülekanne veebis.

Inimtegevus avaldab halba mõju ka sadade kilomeetrite kaugusele jääva metsiku looduse liigirikkusele, selgub äsja ajakirjas Nature avaldatud uurimusest. Tartu Ülikooli juhitud teadusvõrgustik hindas ökosüsteemide tervist üle maailma, võttes arvesse nii leitud taimeliikide hulka kui ka võimalikke, kuid puuduvaid liike ehk tumedat elurikkust.

Tartu Ülikooli teadlased arendavad mikroobset kütuseelementi, mis puhastab reovett ja toodab elektrit. Uus kütuseelement aitab vähendada keskkonnasaastet ja pakkuda süsinikuneutraalset energiat.

Keemia instituudi orgaanilise keemia õppetooli teadlased uurivad võimalusi, kuidas valmistada puidu koostisosadest uuenduslikke ja kestlikke materjale.

Infokirjast leiab kliimateemade kõrval viiteid sellelegi, mida võiks teada kestlikust ruumiplaneerimisest, fosforiidi kasutusvõimalustest ja meditsiinisüsteemi tulevikust.

Teadusest rääkides on väga olulisel kohal akadeemiline vabadus. Sageli jääb selle kõrval aga tagaplaanile vastutus, mida teadlane uurimistööd tehes ja selle tulemuste ühiskonda lõimimisel kannab.

Hajutatud energiasüsteem suurendab kogukondade rolli, parandab energia varustuskindlust ning aitab tasakaalustada tootmist ja tarbimist.

Tartu Ülikooli keemia instituudi taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ arutlesid saatejuhid Meelis Härmas ja Karl-Ander Kasuk akuekspert Anu Adamsoniga Euroopa akutööstuse üle.

Haridusteaduste instituudi taskuhäälingu Õpipisik uues saates rääkisime kestliku arengu ja hariduse seostest, keskendudes sellele, kuidas noori paremini kaasata, ning uurisime, millised on õpetajate väljakutsed ja võimalused.