Autor:
Mathis Bogens on Unsplash

Narva kolledžis esitleti uuringu „Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa“ lõpptulemusi

26. aprillil 2023 esitles Tartu Ülikooli Narva kolledž uuringu „Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa“ lõpptulemusi.

Uuringu eesmärk oli saada teada, mida Ida-Virumaa kogukondade esindajad rohepöördest arvavad. Uuringu ettevalmistamisel peeti silmas ka seda, et tulemusi saaks kasutada sisendina Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnas kavandatavas õiglase ülemineku seireuuringus.

Esitlusel tutvustas Ida-Virumaa elanike arusaamu ja hoiakuid rohepöörde küsimustes Narva kolledži majandusteaduse lektor Jelena Rootamm-Valter.

Uuringu peamised järeldused

  • Erinevalt Lõuna-Eesti kontrollgrupist nähakse Ida-Virumaal kogukondadena formaalseid ühendusi, mida seob kas sugulus-, töö- või muu õiguslik või majanduslik suhe. Need on pere, töökollektiiv, korteriühistu, ülikooli õpperühm. Ida-Virumaal on see omane nii vene- kui ka eestikeelsetele elanikele.
  • Intervjuude andmed ei näita, et Ida-Virumaal oleks väärtuspõhiseid omaalgatuslikke kogukondi. Vabatahtlikud ühendused toimivad ühiste huvialade ehk hobitegevuse põhiselt. Rohepööret väärtuspõhiselt edendavaid ja toetavaid kogukondi (nagu Lõuna-Eestis) Ida-Virumaal ei tuvastatud.
  • Rohepööret seostatakse Ida-Virumaal eelkõige õiglase ülemineku ja 2035 pikaajalise kliimapoliitika kavaga, lisaks kavatsusega lähiaastatel sulgeda põlevkivitööstused, sh kaevandused, elektrijaamad ja õlitehased. Kaheldakse selle põhjendatuses. Tunnetatakse ohtu tuhandetele töökohtadele, millele ei nähta asendust. See varjutab üldise positiivse hoiaku keskkonnahoidu.
  • Uuringutulemustest selgub, et rohepöörde tähtsuse mõistmisel on olnud erakordselt suur roll koolidel ehk formaalse hariduse õppeasutustel. Ilmselt jääb tulevikus nende osa rohepöörde edendamisel samaks või isegi kasvab.

Kolledži raamatukogu juhataja Urve Aja (PhD) esitas bibliograafilise ja bibliomeetrilise analüüsi Eestis ja Eestiga piirnevates riikides rohepöörde valdkonnas viimase kuue aasta jooksul tehtud uuringutest.

Uuringu üks eesmärke oli koondada rohepöörde eri aspekte käsitlevad ja Eestit puudutavad uuringud. Nii avaneb rohepöörde analüütikutel, kavandajatel ja elluviijatel hea võimalus ka uuringu tulemustega oma töös arvestada. Kokku on loendis 531 allikat, neist Eestiga otseselt seotud 53 ja Kirde-Eestiga kuus.

Uuringu teine eesmärk oli välja selgitada, millised Eestiga seotud rohepöörde teemad on viimase kuue aasta jooksul teadlaste fookuses olnud. Bibliomeetriline uuring näitas, et neid teemasid oli kolm. Uuringute märksõnadeks olid 1) Eesti venekeelsed elanikud, kaevurid ja üleminekuaegne ebaõiglus; 2) üleminek alternatiivsete energiakandjate kasutamisele ja jätkusuutlikule arengule Balti riikides; 3) Eesti energiapoliitika, tooraine ja energiasõltuvus. Analüüs näitab, et just need valdkonnad ja märksõnad võiksid olla meie rohepöörde poliitika ja arengukavade keskmes. Võib arvata, et need valdkonnad on arendamiseks ka kõige keerulisemad, ent samas on neid ka enim uuritud. 

Kolledži uuringu tulemusi saab kasutada ülikooli suure siirde projektis, samuti õiglase ülemineku seires, mida kavandab praegu Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus.

Esitlusel osalesid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse (IVEK) võrgustikku kuuluvate organisatsioonide esindajad ja Ida-Virumaa ettevõtjad. Osalejad said kasulikku teavet selle kohta, millised rohepöörde teemad saavad tulevikus kõige tähtsamaks. Selle järgi saavad ettevõtted prognoosida, millised tegurid hakkavad nende tegevust enim mõjutama, ning arvestada nendega oma tegevuse kavandamisel.

Kolledž tänab uuringus kaasa löönud töötajaid ja üliõpilasi Elvira Küüni, Rando Ottit, Tatjana Miroškinat, Kristina Bogensit, Dmitrii Teterevlevi, Gleb Fedorovi ja Anna Solovjovat.

Kolledži tänukirjad anti üle IVEK-i ettevõtluskonsultantidele Kersti Liivale ja Anton Pratkunasele ning turundusspetsialistile Aleksandra Leštšukile toetuse ja abi eest ettevõtluse uurimise projektides.

Ettekannete slaidid:

Tutvu uuringu aruandega

 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
rattur sügises

JÄRELVAATA: kas inimeste rohenügimine on demokraatlik?

Visuaal: CAMS Euroopa igapäevane koondprognoos reguleeritud õhusaasteainete kohta

Tartu Ülikool ja riiklikud keskkonnaasutused ühendavad jõud, et tuua atmosfääriseire andmed avalikkusele lähemale

Viljar Jaks

Naha, rasvkoe ja maksa rakkude taastekkele aitavad kaasa valgud