Rohelise mõtteviisiga omavalitsused jagasid energia- ja kliimakriisi puudutavaid murekohti ning praktilisi kogemusi

Möödunud nädalal korraldasid Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Eesti Maaülikool ja rahvusvahelised koostööpartnerid Budapestis Kesk- ja Ida-Euroopa säästva energeetika võrgustiku konverentsi, milles keskenduti sel korral energia- ja kliimakriisile. Jagati teadmisi ja eri piirkondade praktilisi kogemusi. Teiste seas vaadeldi Tartu Ülikooli ekspertidega, kuidas saavad väiksemad omavalitsused ja kogukonnad tugevdada oma energiajulgeolekut.

6.–7. septembril 2023 Ungari pealinnas Budapestis toimunud rahvusvahelisel säästlike omavalitsuste konverentsil osales 20 riigist kokku üle 200 osaleja – sh nii Kesk- ja Ida-Euroopa omavalitsustest, ülikoolidest, energiavaldkonna ekspertide kui ka kolmanda sektori organisatsioonide seast. Tegu oli Kesk- ja Ida-Euroopa säästva energeetika võrgustiku (CEESEN) eestvedamisel toimunud kolmanda konverentsiga. Tänavu keskenduti küsimusele, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust planeerida, rahastada, ellu viia ja hallata säästlikke ning õiglasi energiaga seotud algatusi.

„Lisaks eelmise talve energiakriisile, koroonapandeemia mõjule ning ebastabiilsusele, mille on põhjustanud Venemaa sõda Ukrainas, tuleb ka kliimamuutustega jätkuvalt võidelda. Seda on vaja, et tagada tulevastele põlvedele jätkusuutlik keskkond ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest,“ märkis Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi programmijuht-analüütik Hector Charles Pagan konverentsi avades.

Kliimamuutustega kohanemise meetmetega arvestamine on muutumas säästva energia ja kliima tegevuskavade lahutamatuks osaks, tõdes konverentsil ettekande teinud Tartu Ülikooli projektijuht ja Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Elis Vollmer. Oma ettekandes kirjeldas ta strateegilises planeerimises sobivate meetmetega arvestamist erinevate kasutegurite kaudu – olgu selleks infrastruktuuri ja energiavarustuse kaitsmine, majandusliku kahju vähendamine, energiajulgeoleku suurendamine, terviseriskide ennetamine, säästva arengu toetamine, kliimaeesmärkide täitmine, ebastabiilsusega toimetulek, pikaajaline kulude kokkuhoid, rahvusvahelised mõjud või sotsiaalse võrdsuse tagamine. „Kokkuvõttes on kliimamuutustega arvestamine kestev protsess. Selleks, et kindlustada energia vaatest säästlik ja turvaline tulevik, tuleb tegeleda energiapoliitika, infrastruktuuri investeeringute ning pikaajalise planeerimisega,“ märkis Vollmer.

Oluline roll omavalitsuste toetamisel ja meetmete ning heade praktikate tutvustamisel on konverentsi eest vedanud CEESEN-i võrgustikul. Selle enam kui 500 liiget töötavad kõik oma kogukondades ühise eesmärgi nimel. Võrgustik on välja töötanud aktiivse kaasamise mudeli, mis aitab kohalikel kogukondadel paremini kestliku ja puhtama energeetika suunas liikuda ning kliimamuutustega arvestada.

CEESEN-i võrgustikuga on oodatud liituma ka kõik Eesti kohalikud omavalitsused, kes soovivad õppida teiste Kesk- ja Ida-Euroopa omavalitsuste rohepöörde kogemustest. Tegu on väärtusliku info ja juhistega, mille põhjal saavad ka Eesti omavalitsused oma kogukondi rohepöörde teekonnal paremini toetada ning suurendada oma piirkonna energiajulgeolekut ja vastupidavust. Tänaseks on CEESEN-i võrgustikuga liitunud Eestis näiteks nii Kastre, Elva, Luunja, Kambja, Pajusi kui ka Ahja vald. Huvilistel on võimalik võrgustikuga liituda CEESEN-i kodulehel.

Konverentsil tutvustati praktilisi ja inspireerivaid näiteid eri piirkondade edulugudest. Neid jagati konverentsi teisel päeval toimunud töötubades ning külaskäikudel Budapesti ja selle lähialade piirkondadesse.

Ühtekokku võttis konverentsil sõna üle 26 eksperdi, kes keskendusid eri vaatenurkadele alates energiajulgeolekust ja -sõltumatusest, poliitika elluviimisest ja selle rahastamisest kuni energiavaesuse küsimusteni sotsiaal-, keskkonna- ja kliimaplaneerimise protseduurides (ehk SECAP-ides) ning kliimakohanemise näideteni teooria ja eri piirkondade praktika näitel.

• Rohkem infot konverentsi kava ja ettekannete kohta.
• CEESEU projekti põhieesmärk on suurendada Kesk- ja Ida-Euroopa omavalitsuste ja poliitikakujundajate suutlikkust välja töötada ja rakendada säästva energia ja kliima tegevuskavad (SECAP-id), mis edendavad energiatõhususe suurendamist, säästvat energiat, CO₂ heitkoguste vähendamist ja paremat kohanemisvõimet kliimamuutustega.
• Vaata konverentsi ettekandeid.
• Loe infot CEESEN-i võrgustiku ja infokirjaga liitumise kohta.

Lisainfo: Elis Vollmer, Tartu Ülikooli projektijuht, elis.vollmer@ut.ee

Säästvate omavalitsuste konverents toimus projekti „Kesk- ja Ida-Euroopa Säästva Energia Ühendus“ CEESEU (Central and Eastern European Sustainable Energy Union) raames, mida rahastatakse Euroopa Liidu programmist „Horisont 2020“. Projekti juhib Johan Skytte poliitikauuringute instituut.