Autor:
Kaspar Koolmeister

Seminaril „Puidu väärindamise tulevik“ tutvustatakse puidutööstuse uudseid tehnoloogiaid

8. juunil algusega kell 10 toimub Tallinnas Ülemiste City Öpiku maja Galaktika ruumis seminar „Puidu väärindamise tulevik“, mis tutvustab puidu ja puidujäätmete väärindamise uudseid tehnoloogiaid. Lähemalt avatakse nii veel laboritingimustes katsetatavaid kui ka juba praktilises kasutuses olevaid võimalusi. Puidutöötluse tulevikust huvituvatele ettevõtjatele mõeldud seminarile saab registreeruda 5. juunini.   

Tartu Ülikooli gaasfermentatsioonitehnoloogiate kaasprofessori Kaspar Valgepea sõnul on maailmas trend fossiilse toorme asendamiseks biopõhistega. Mõningail andmeil oleks võimalik kuni 60 % globaalmajanduse füüsilistest sisenditest toota bioloogiliste süsteemide abil. Kohaliku puidutööstuse jäätmed on näide seni veel kasutamata võimalustest Eesti majanduses. „Eesti puidutööstuses tekkivaid jäätmeid oleks võimalik nende põletamise asemel väärindada nii, et tulemuseks on kõrge lisandväärtusega kemikaalid, materjalid, kütused või ka toiduks ja söödaks sobivad ained. See võimaldaks muuta siinse puidutööstuse ressursikasutuse säästlikumaks, nutikamaks ja ka tasuvamaks toetades ringmajanduse põhimõtete rakendamist Eesti ühes olulisemas tööstusharus. Selleks vajaliku tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevus ülikoolides hõlmab nii mehhaanilisi, keemilisi kui ka bioloogilisi protsesse,“ selgitas Valgepea.  

Seminaril tutvustavad laboritingimustes arendatavaid tehnoloogiaid Taani Tehnikaülikooli Novo Nordiski biokestlikkuse keskuse vanemteadur Pablo Cruz-Morales ja Tallinna Tehnikaülikoolis puidutehnoloogia valdkonda vedav kaasprofessor tenuuris Jaan Kers. Cruz-Morales käsitleb mikroobide bioinseneerimise rakendusi puidusuhkrute väärindamiseks. Täpsemalt tegeleb ta igapäevases teadustöös uute geenide ja ainevahetusradade inseneerimisega pärmides ja seentes, et lignotselluloossest biomassist toota tulevikus näiteks energiatihedaid kütuseid (nt lennukikütus). Jaan Kers keskendub puidu mehhaanilise ja keemilise töötlemise võimalustele, tegeledes muuhulgas nii vineeri, biopõhiste polümeerkomposiitmaterjalide arenduse kui ka puidu vastupidavuse uurimisega välikeskkonnas. Eesti tööstuse tulevikuplaane puidu väärindamisel avab Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete arendusjuht Lauri Raid. VKG huvi on hakata arendama eelkõige lahustuva tselluloosi edasist töötlemist, mille lõpptooteid saab kasutada tekstiili- ja biokeemiatööstuses ning ka värvi-, toidu-, ravimistööstuses. Ettekannetele järgneb vestlusring puidu väärindamise tulevikust Eestis, kus Kersi ja Raidi kõrval avavad teemat Kaspar Valgepea ja EASi rakendusuuringute programmi arendusjuht Kaupo Reede

Tegemist on teise seminariga sarjast „Ringmajandus ja kestlikud tehnoloogiad“. Seminari korraldab Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimisrühm (GasFermTEC) koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS).  Kuueosaline seminaride sari tutvustab nii ringmajanduseks olulisi tehnoloogiaid, näiteks jäätmete ja CO2 väärindamist, aeropoonikat ja biomassi töötlemist, kui ka ringmajandusega seotud sotsiaalmajanduslikke tegureid, nagu näiteks tarbijate kliimamure ja ettevõtete sotsiaalne vastutus. Teemasid käsitlevad nii kodu- kui välismaised eksperdid Eesti tööstuse ja ühiskonna kontekstis. 

GasFermTEC on Euroopa Teadusruumi rahastusel tegutsev õppetool Tartu Ülikoolis, mille üks eesmärke on teadus- ja õppetöö arendamise kõrval toetada ka Eesti biotööstuse innovatsioonivõime tõstmist.  Õppetool on üks aasta alguses Euroopa Komisjonilt suure toetuse saanud bioinseneeria keskuse üksustest, mis toetab teadustöö kõrval ka tööstuslikul biotehnoloogial põhineva uusettevõtluse arengut ja avalikkuse teadlikkuse parandamist nii kestlike biotehnoloogiate kui Eesti ülikoolide ja tööstuse koostöö arenguvõimaluste teemal rohepöörde kontekstis

Registreeru seminarile „Puidu väärindamise tulevik“

Samas sarjas varem toimunud:

- 9. mail „Ringmajanduse mõju ettevõtlusele ja kestlikkuse aruandlus“ 

Image
Kava
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
rattur sügises

JÄRELVAATA: kas inimeste rohenügimine on demokraatlik?

Visuaal: CAMS Euroopa igapäevane koondprognoos reguleeritud õhusaasteainete kohta

Tartu Ülikool ja riiklikud keskkonnaasutused ühendavad jõud, et tuua atmosfääriseire andmed avalikkusele lähemale

Viljar Jaks

Naha, rasvkoe ja maksa rakkude taastekkele aitavad kaasa valgud