Keskkonnaagentuur ja Tartu Ülikool kutsuvad üles märkima klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvaid linde

Keskkonnaagentuur ja Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli teadlased ootavad kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude kohta. Eesmärk on saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liiki linde enim hukkub, ning suurendada inimeste teadlikkust probleemist. Peamised vabatahtliku seire perioodid jäävad kevadisele ja sügisesele rändeajale, kuid andmeid hukkunud lindude kohta võib saata aasta ringi. Selleks saab kasutada loodusvaatluste nutirakendust.

Lindude vigasaamisel ja hukkumisel on üks peamine inimtekkeline põhjus nende lendamine vastu aknaklaasi. Eesti Metsloomaühingu hoole alla satub selle tõttu aastas sadu linde. Ehkki arvatakse, et see juhtub vaid linnas elavate lindudega, puudutab see tegelikult kõiki linnurühmi, kelle lennutee ristub ehitistega. Lindudel puudub võime näha klaaspindu takistusena ja seepärast lendavad nad suure hooga nende vastu, mistõttu suurem osa neist sureb või saab tõsiseid vigastusi. Selleks, et oma koduaknad lindudele nähtavamaks muuta, tasub paigaldada nende õuepoolsele küljele kontrastsed ja tihedalt paigutatud märgised. Püsivamateks lahendusteks on väikese peegeldusteguriga klaaside või dekoorklaaside kasutamine ja akende katmine peegeldust vähendava kilega.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja Tartu Ülikooli loomaökoloog Christel Rose Bachmann kinnitab, et tegu on väga pikaaegse probleemiga. „Maa- ja linnapiirkondade laienemise tõttu on probleem muutunud viimastel aastakümnetel päevakajalisemaks. Uued ehitised asuvad üha sagedamini looduslike alade lähistel või nende äärealadel, kus linnustik on mitmekesisem ja satub rohkem ohtu,“ selgitas ta. Kuna praegu on tavaks katta uute hoonete fassaadid klaaspindade või suurte akendega, on see Bachmanni sõnul märgatavalt suurendanud ka kokkupõrgete sagedust. Hukkunud lindude arvu kasvu võib täheldada eeskätt rändeperioodil, mil näiteks linnade valgusreostus linde teelt kõrvale eksitab.

Vabatahtlike seiretegevus on väga oluline, sest kogutud andmeid kasutatakse temaatilise teadustöö tegemiseks Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetoolis. Õppetooli juhataja, loomaökoloogia professor Tuul Sepp leiab, et kui saadakse täpsemaid andmeid selle kohta, milliseid linnuliike klaaspinnad ohustavad ja kui suur see oht on, saab luua teaduspõhiseid lahendusi selle leevendamiseks.

Seires osalemiseks tasub olla oma koduteele jäävate suuremate klaashoonete, bussipeatuste ja muude klaasrajatiste juures tähelepanelik. Kui silma jääb mõni hukkunud lind, saab selle kohta saata loodusvaatluste nutirakenduse kaudu teate Keskkonnaagentuurile. Täpsemad juhised seires osalemiseks leiab Loodusveebist.

Lähiriikidest on sarnane uuring tehtud näiteks Poolas, kus vabatahtlike abiga märgiti üles vastu klaaspindu lennanud ja selle tagajärjel hukkunud linde. Sealsest uuringust selgus, et kokkupõrkeid klaaspindadega mõjutavad peamiselt hoone asukoht, tüüp ja vanus.

Loe rohkem

• Novaatori uudis „Peegelmajad mõjuvad lindudele hukatuslikult“