Kliimakonverentsil kokku lepitud sihtide saavutamiseks tuleb riikidel seada konkreetsed eesmärgid

Äsja lõppenud ÜRO kliimakonverentsi COP28 üks suurimaid saavutusi oli riikide ühine kokkulepe tegutseda tulevikus fossiilkütuste kasutamisest loobumise nimel. Kas sellest saab põhimõttelise muutuse algus ja kuidas eri riigid seda plaani täita suudavad, näitab aeg. Oma mõtteid jagasid konverentsil osalenud Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post ja Eesti kliima noordelegaat Anna Celina Kraus.

Loe rahvusvahelise kliimakonverentsi COP28 kokkulepetest lähemalt UNFCCC teatest.

Kliimateaduste professori Piia Posti sõnul väljendati kliimakonverentsil COP28 tõsist muret selle üle, et lõppev aasta on inimkonna ajaloos kõige soojem, kliimamuutuste mõju kasvab kiiresti ja maailma riigid pole Pariisi kokkuleppe eesmärgi täitmisega ajakavas. Et maa aastane keskmine temperatuur ei tõuseks enam kui 1,5 kraadi võrra, peaks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heide vähenema 43% võrra ja 2035. aastaks 60% võrra võrreldes 2019. aasta tasemega. 2050. aastaks peaks olema saavutatud CO₂-neutraalsus. 

Image

Konverentsil kokku lepitud olulisematest tulemustest võib esile tuua taastuvenergia tootmisvõimsuse kolmekordistamise ja energiatõhususe eesmärkide kahekordistamise eesmärgid aastaks 2030. Samuti on tähtis edasiminek nii üleilmse kliimamuutustega kohanemise raamistiku kui ka kliimakahjude leevendamise fondi loomine, mis pakuks kliimamuutuste tõttu enim kahju kandvatele riikidele leevendust.

Ehkki kliimakonverentsil ei lepitud kokku fossiilkütuste kasutamise lõpetamise kindlates eesmärkides ja tõdeti vaid selle vähendamise vajadust, on Posti meelest hea, et kohal olnud riigid kokkuleppega niigi kaugele jõudsid. „Nüüd peavad valitsused ja ettevõtted need eesmärgid käegakatsutavaks teadus- ja teadmistepõhiseks tegevuseks tõlkima,“ ütles Post, kelle sõnul on nii laiahaardeliste kokkulepete juures väga oluline ka protsess ise. „See areng võtabki aega. Praeguse maailmakorra ning kehtivate tavadega polegi meil muud võimalust, kui ikka ja jälle kokku tulla ja läbi rääkida.“

Loe ka Novaatoris ilmunud intervjuud Piia Postiga.

Image

Anna Celine Kraus osales ÜRO kliimakonverentsil COP28 Eesti läbirääkijate delegatsioonis vaatlejana. Osalemine oli tema jaoks hea võimalus kohtuda teiste riikide noordelegaatidega, arutada nende seisukohtade üle ning tutvuda rahvusvahelise kliimapoliitika köögipoolega. Tema sõnul oli see, et kolmapäeval tutvustatud kokkuleppe tekstis fossiilkütuste kasutamise vähendamist mainiti, selliselgi kujul suur samm edasi, sest viimase hetkeni oli õhus variant, et see teema ei jõuagi lõppteksti. „Pärast esimese teksti tutvustamist olid konverentsile saabunud noored väga muserdunud, sest oodatud arengusuundi kliimaeesmärkide saavutamiseks seal ei kajastunud,“ rääkis Kraus.

Noored korraldasid teisipäeval otse läbirääkimiste ruumi ukse ees spontaanse meeleavalduse, et oma rahulolematust väljendada. Seda suurem oli Krausi sõnul noorte üllatus, kui lõpptekstis fossiilkütuste kasutamise vähendamine siiski mingil moel sees oli ja et see kokkulepe ka esimesel lugemisringil kinnitati.

Anna Celine Kraus on Eesti kliima noordelegaat, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi keskkonnatervise töögrupi liige ja Tartu Ülikooli arstiteaduse eriala kolmanda kursuse üliõpilane.

Loe lisaks: Tartu Ülikool osaleb esimest korda ÜRO kliimakonverentsil Dubais