Autor:
Pexels.com

Nahavähi diagnoosimiseks võib piisata tulevikus veretilgast

Veres ringlevad valgud ja osakesed võivad peagi avada võimaluse sünnimärkidest lähtuvate kasvajate märkamiseks, mis aitaks tasahilju tekkivale vähile juba varakult jälile saada.

Üks kõige sagedamini esinevaid nahakasvaja alavorme on sünnimärkidest lähtunud kasvaja ehk melanoom. Melanoomi diagnostika põhineb erinevate markerite leidmisel kasvajakoest ja nende ruumilise leviku hindamisel ümbritsevasse nahka. Selline meetod võtab aga aega, sest hõlmab endas erinevaid tegevusi alates kasvaja üles leidmisest erinevate markerite määramiseni. Mis oleks, kui kogu seda protsessi saaks teha hoopis vereproovist, küsib Tartu Ülikooli tehnoloogia nooremteadur Kristiina Kurg Novaatoris.


Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi „Teadus 3 minutiga“ raames, mille finaal toimub 2. veebruaril.

Kristiina Kurg on laborimeditsiini arst, kes teeb praegu Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis biomeditsiini tehnoloogia doktorantuuri. Ta reklaamib aktiivselt laborimeditsiini ja biomeditsiini tehnoloogiat, kirjutades artikleid sellistele ajakirjadele nagu Pereõde ja Perearst, aga tehes ka tööd teaduslaboris. Vabal ajal meeldib Kurele oma teaduselust ja reisimistest lühivideoid teha ja neid sotsiaalmeedias jagada.


Kristiina Kurg osales 28. septembril Tartu Ülikooli „Teadus 3 minutiga“ eelkonkursil loenguga „Melanoomi diagnoos vaid veretilgast - kas see on tõesti võimalik“.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Andero Uusberg: interdistsiplinaarsus on ebamugav, kuid pingutust võib kroonida teaduslik läbimurre

Afektiivpsühholoogia kaasprofessor ja heaoluteaduste tippkeskuse juht Andero Uusberg peab interdistsiplinaarset teadustööd ebamugavaks, kuid siiski väärtuslikuks.
Maarja Öpik

Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja

Füüsikaline arusaam, kuidas inimtekkeline õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka.

Õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka