Põlvkondlikud erinevused suhtlemisel

„Kogu maailm on imelik, välja arvatud mina ja sina, ning sinagi oled natuke imelik,“ on täheldanud tekstiilitööstur, filantroop ja ühiskondlik uuendaja Robert Owen 1828. aastal. Tõdemus, et millegi teistsugususe mõistmiseks tuleb sageli rohkem vaeva näha, kehtib tänapäevalgi. 

Kindlasti oled tähele pannud, et mõne inimesega on palju mugavam suhelda ja samale lainele saada kui teisega. Mida sarnasemad on õpingu- või töökaaslase taust ja maailmavaated Sinu omadega, seda lihtsam on teda mõista ning temaga koostööd teha. Arvatakse, et ühel ajal üleskasvamine ja samasse põlvkonda kuulumine ühendab inimesi ning kujundab nende iseloomu ja arusaamu. Allpool räägime sellest, kuidas eri vanuses ja erisuguste inimestega hästi läbi saada ning tulemuslikult suhelda. 

Mis on põlvkond?

Põlvkond on samal ajavahemikul sündinud inimrühm, kes on kasvanud ühises kultuuriruumis ja tõenäoliselt kogenud samu ajaloolisi sündmusi. Neid on kujundanud kindlal ajal levinud ühiskondlikud väärtused, hoiakud, mõttemustrid ja teadmised. 

Põlvkonna ajaliseks pikkuseks loetakse ajavahemikku, mille jooksul võib vastsündinust saada noor lapsevanem. 

Põlvkonnad  

Põlvkondadele iseloomulikuks peetavate tunnuste kohta saad lähemalt uurida Purdue veebiülikooli kodulehelt. Seda, kuidas põlvkondlik lõhe võib tööl avalduda, ilmestab e-õpilahenduse Stride veebilehe joonis. 

Kas põlvkonnad tõesti erinevad teineteisest?

Veebist võib leida palju populaarseid artikleid põlvkondade jaotuse ja erinevuste kohta. Sageli ei põhine aga sealne teave teadusuuringutel, vaid mõne menuka autori artikliks või raamatuks põimitud tähelepanekutel ja tõlgendusel. On levinud seisukoht, et põlvkondade erinevused võivad väljenduda näiteks suhtlus- ja käitumisviisis, arusaamades ning maailmavaates. Siiski tasub meeles pidada, et inimeste vahel võib olla palju rohkem erinevusi kui rühmade vahel: põlvkonnakaaslased võivad erineda üksteisest enam kui näiteks millenniumilapsed X-põlvkonna esindajatest. Selles pole midagi imelikku, kui Sinu olemus ei vasta sellele, mida Sinu põlvkonnale iseloomulikuks peetakse. Kui kuulud Z-põlvkonda, ei tähenda see automaatselt seda, et Sulle sobib rööprähklemine. Mistahes põlv- või sõpruskonda kuuluvad inimesed on eeskätt omaette indiviidid. Siiski on vanus üks esimesi tunnuseid, mille põhjal inimese kohta esmakohtumisel järeldusi tehakse. Mängu tulevad mõtlemist ja käitumist suunavad stereotüübid, mis pole otsuste tegemisel aga just parimad abimehed. 

Harjutus

Kuidas suhelda endast nooremate või vanemate inimestega?

Võib juhtuda, et eri vanuses ja elukogemusega inimestel on raske teineteist mõista. See tekitab pingeid, mis ei aita kaasa suhtlusele ja koostööle. Suhtlustõrget võib põhjustada keelekasutus ja erinev arusaam sõnade tähendusest (nt sellest, kui pikka ajavahemikku tähistab sõna kohe), tehnoloogia kasutamise vilumus (nt oskamatus sotsiaalmeediarakendusi kasutada), hoiakud (nt arusaam, et noored on hukas), sotsiaalsete normide mõistmine (nt sinatamine ja teietamine, sõnumile vastamise kiirus) või midagi muud. Ealise suhtluslõhe ületamise taga on aga peidus suur potentsiaal avardada oma maailma ja õppida midagi uut. Suhtlemisel püüa järgida järgmisi soovitusi. 

• Suhtle inimestega eri vanuserühmadest ja hoia nendega kontakti. Sõltumata olukorrast tulevad appi suhtlemispsühholoogia põhitõed ja -oskused: kontakti loomine, kuulamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, küsimine, toetav kehakeel ning avatud meel. Seda kõike saab õppida ja harjutada. Harjutamine ei tee mitte paremaks harjutajaks, vaid meistriks.  

• Pane end proovile ja püüa suhelda eelarvamusteta. Üks suurimaid takistusi eri vanuses inimeste suhtluses on ilmselt eelarvamused: vanemad arvavad, et noored tahavad lihtsalt läbi saada ja on lumehelbekesed, noored aga, et vanemad inimesed ei tea, kuidas asjad praegu käivad ning kuidas digimaailm toimib. Asja võib hullemaks teha ka ekslik uskumus, et teisel poolel on Sinu suhtes eelarvamus. Põlvkondlik sildistamine kinnistab väärkujutelmi, moonutab tegelikkuse taju ja võib olla solvav. 

• Otsi ühisosa. Mõtle, milliste sarnaste asjade poole püüdlete, mida elus oluliseks peate, mis mõlemale rõõmu ja huvi pakub. Mõnikord on erinevused ainult pindmised ja sarnaseid jooni võib leida sügavamalt. Uuri teise poole ootuste ja vajaduste kohta ning jaga enda omi. 

• Uuri, millist suhtluskanalit teine inimene eelistab: näost näkku arutelu, helistamist, e-kirjavahetust, mõnd sotsiaalmeediarakendust vm. Räägi temaga samas keeles ehk kasuta sõnavara ja väljendeid, mida partner mõistab ning pruugib. Võimalik, et vanemad inimesed pole moodsate digilahenduste kasutamisel sama osavad kui noored, kuid leidub ka vastupidiseid näiteid. 

• Selgita sõbralikult, mida soovid, mis Sulle muret teeb ja kuidas see Sind mõjutab. Uuri, kuidas teine poole sama asja näeb, ja arutage, kuidas mõlema jaoks sobiva lahenduseni jõuda. Kui olukord on habras, teema tähtis või tekivad erimeelsused, on kõige kindlam variant lahendada asi näost näkku suheldes. Kirjutatud teksti ja emotikone on lihtsam valesti tõlgendada. Kohtumisel toetab öeldut kehakeel, võimalus kogeda teise vahetut reaktsiooni ja kõike kohe täpsustada. 

• Kuula tähelepanelikult, mida vestluskaaslasel on öelda. Kunagi ei tee paha küsida, kuidas teine pool Su juttu või soove tõlgendas – võimalik, et ta mõistis neid täiesti teisiti. Kui kahtled, kas saite asjast ühtmoodi aru, küsi üle ja selgita või anna märku, et vajad ise lisainfot. Püüa mõista, mis on tema sõnade taga ning millised on tema väärtused ja vajadused. See võib aidata näha asja uue vaatenurga alt. 

• Proovi end mõelda teise inimese asemele. Püüa mõista, millisest taustsüsteemist teine pool tuleb: mida ta võib olla kogenud, millistest väärtustest ta juhindub ja mida tegelikult taotleb. Liiga iseteadlik ja üleolev hoiak ei aita pingete korral palju edasi. Kui suudad mõelda ratsionaalselt, oled lahendusele sammuke lähemal. Mõtle sellele, et inimesed ongi erinevad ja see teeb maailma huvitavaks. 

• Ole heatahtlik. Head suhted on investeering, mis vajab aega ja energiat. Kui soovid ladusat koostööd, ole siiras ja tähelepanelik. Võib-olla leiad mõlemale sobiva vahva ühistegevuse, millega teist poolt üllatada: paku näiteks välja ühine lõunasöök, kettagolfitiir, näitusekülastus või tutvusta talle mõnd hobi, millesse suhtud tõelise kirega. 

Olenemata põlvkonnast soovib enamik inimesi, et neid koheldaks lugupidamisega. Olgem teineteise suhtes hoolivad ja heasoovlikud, nii on maailm parem paik.

Lugemissoovitused

• Põlvkondadevahelistest erinevustest töökeskkonnas
• Soovitusi Y-põlvkonnaga ladusaks suhtlemiseks 
• Põlvkondlike erinevuste lähenemise kriitika