Suvine kestlikkuse infokiri toob lugejani hiljutisi teadusuudiseid ja infot ürituste kohta, kus käsitletakse muu hulgas nii inforuumi vastupidavust, tervist kui ka tehisaru võimekust ja keskkonnajälge.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin tõi sotsiaalteaduste aastakonverentsil välja, et tänapäeva ühiskond on jõudnud süsteemsete suurte muutuste lävele, mis mõjutavad kogu inimkonna edasist käekäiku. Sellest tulenevalt on sotsiaalteadlaste roll muutuste mõtestamisel ja kohanemisvõimaluste leidmisel olulisem kui kunagi varem.
Kampaania „Siilisõbralik Tartu linn“ eesmärk on suurendada teadlikkust linnas elavatest siilidest ja parandada nende elutingimusi Tartu linnas. Projekt sai alguse bioloogia ja elustiku kaitse bakalaureuseõppe 3. aasta üliõpilase Katariina Kuusaru uurimistööst.
25.–26. augustil toimub Tartu Ülikoolis tehisaru eetika teemaline ingliskeelne töötuba „Ethics of AI. Navigating Challenges to Values, Society, and Human Welfare“.
26. mail avaldas Tartu Ülikooli naistekliinik Eesti naiste tervise uuringu tulemused, kust saab muu hulgas ülevaate naiste seksuaalsusest, menstruaaltervisest, üleminekueast ja suhtumisest emadusse. Uurimisrühma esindajad rääkisid tulemustest lähemalt veebiseminaril.
12. juunil kell 9.30–15.45 korraldab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut koostöös Eestimaa Looduse Fondi ning Keskkonnaametiga taas vooluvete seminaripäeva.
Tehisaru pole pelgalt virtuaalne abiline, mis taltsalt meie küsimustele vastab. See on tehnoloogia, millel on materiaalne jälg, keskkonnamõju ning tegijatel omad huvid, mis ei pruugi alati läbipaistvad olla, tõdeti 8. mail toimunud kestliku arengu keskuse veebiarutelul „Tehisaru - kas (karu)teene kestlikule arengule“.