Varasemad uuringud on näidanud, et Euroopa roheleppe eesmärkide püüdmisel on suur võimalus sotsiaal-majandusliku ebaõigluse kasvamiseks Ida-Virumaal, mille senist rahvastiku- ja ettevõtlusstruktuuri on valdavalt kujundanud põlevkivitööstus ja suure keskkonnajäljega tööstus. Õiglase ülemineku käigus on oluline kujundada ümber Ida-Viru majandus, saavutada kestlikkus ja leida endise arenguraja asemele uus.
Selleks on aga nii riigi kui ka kohalikel poliitikakujundajatel vaja teavet, mis aitaks hoida ära ja leevendada siirdega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku ebaõiglust ning võimestada piirkonna ettevõtlust. Nende teemadega tegeletakse siirdeprotsesside seire ja juhtimismudelite analüüsi uurimissuunal.
Tartu Ülikool veab selles plokis kolme projekti.
Ida-Viru elanike sotsiaal-majanduslik heaolu ja tööjõu seire
Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas kulgeb Ida-Viru üleminek põlevkivi-keskselt elukorralduselt uuele majandusmudelile ja kuidas saab suurendada kohalike võimalusi muutustest võita. Otsime võimalusi, kuidas toetada piirkonna elanike ettevõtlushuvi, valmisolekut ümberõppeks ja uuendustega kaasaminekuks, noorte jäämist piirkonda, teenuste arengut ja optimismi püsimist, tuginedes ettevõtjate ja kohalike elanike küsitlustele ning teiste riikide kogemusele.
Töötame välja:
1. Regionaalse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosi metoodika koostöös Kutsekojaga. See toetab kohalike motiveeritud inimeste ümberõpet ja uute spetsialistide ettevalmistust, kes võiks tulla piirkonda.
2. Kohaliku elanikkonna sotsiaal-majandusliku heaolu ja innovatsioonipotentsiaali kaardistuse ja seire metoodika, mida saavad kasutada: uued ettevõtjad oma äriplaanide tegemisel; kohalikku elukeskkonda paremaks tegevad sihtasutused ja vabaühendused taotluste koostamisel; turismi-, haridus-, jt klastrid, kohalikud omavalitsused ja teised asutused oma arengukavade koostamisel.
Projekti juht: Triin Vihalemm, kommunikatsiooniuuringute professor, triin.vihalemm@ut.ee
Tehnoloogiate tulevikukindluse hindamine
Üleminek põlevkivitööstuse keskselt majandusmudelilt mitmekesisemale ja kestlikumale majandusele hõlmab omavahel seotud uuendusi nii teaduse, tehnoloogia, poliitika kui ka argielu ja kultuuri valdkondades. Oluline roll on seejuures uute tehnoloogiliste niššide ergutamisel. Ida-Viru õiglase üleminekul täidavad seda rolli õiglase ülemineku fondist toetatavad teadusprojektid ja majanduse teadmusmahukuse suurendamise meetmed.
Projekti eesmärk on uurida lähemalt Ida-Viru majanduse teadmusmahukuse suurendamise tegevuste tulemusi. Täpsemalt on tähelepanu all, milliseid uusi tehnoloogilisi nišše õiglase ülemineku käigus luuakse nii uusettevõtluses kui ka teadusprojektides, ja millisesse arengujärku need projektiperioodi jooksul jõuavad. Teisalt huvitab teadlasi ka see, millised tegurid alates inimestest kuni õigusruumi ja toetusteni nende niššide edenemist mõjutavad.
Uuring kaardistab uute tehnoloogiliste niššide tehnoloogia valmidusastme ja ärivalmiduse indikaatorid, aidates hinnata teadmusmahukuse suurendamise tegevuste edukust Ida-Virumaal ja andes poliitikasoovitusi edasiseks.
Projekti juht: Kadri Ukrainski, teadus- ja innovatsioonipoliitika professor, kadri.ukrainski@ut.ee
Ülemineku tervisemõjude hindamine
Ühiskondlikel muutustel on otsene mõju inimeste tervisele. Senised andmed näitavad, et Ida-Virumaa elanike tervis on võrreldes ülejäänud Eesti elanikega halvem: madalam oodatav eluiga, vähem tervena elatud aastaid ning enam kroonilisi haigusi, sh astmat laste hulgas. Samas arstiabi on Ida-Virumaal tihti raskemini kättesaadav kui mujal Eestis, samuti napib eeskätt venekeelsel elanikkonnal sageli infot tervislike eluviiside kohta.
Projektis võetakse vaatluse alla Ida-Viru piirkonna elanike tervis ja terviseteenuste kasutamine, tehakse kindlaks Ida-Virumaa tervisesüsteemi nõrgad küljed ning pannakse kokku mõõtemetoodika, mis võimaldab seirata Ida-Viru elanikkonna tervisemuutusi, ennustada arengusuundi ning kavandada vajalikke sekkumisi tõenduspõhiselt.
Kogutud andmete põhjal loome kõige tõenäolisema teekaardi, kuidas elanike tervis muutub piirkonna tervisesüsteemi eri tulevikustsenaariumite korral. Uuringu tulemused liidetakse keskkonna- ja tervise seirebaromeetrisse, mis aitab muutusi tulevikus jälgida ja prognoosida.
Projekti juht: Hans Orru, keskkonnatervishoiu professor, hans.orru@ut.ee