Velle Toll Riigikogus: kliimamuutuste probleemi lahendamiseks on vaja ühiskondlikku ja majanduslikku muutust

 

Toll rõhutas oma ettekandes, et kliimamuutused on inimkonna jaoks eksistentsiaalne oht. „Inimtsivilisatsioon on välja kujunenud stabiilse kliima tingimustes ja nüüd oleme meie selle tasakaalu paigast nihutanud. Viimane aasta on olnud juba poolteist kraadi soojem võrreldes tööstuseelse ajaga, mis ongi see Pariisi kliimaleppe kõige ambitsioonikam eesmärk. Ja see poolteist kraadi, see tähendab tohutut kogust lisandunud energiat kliimasüsteemi, mis on kaasa toonud ekstreemset ilma, üleujutused, kuumalained, põuad, mis kõik on põhjustanud suurt majanduslikku kahju ja inimkannatusi. Kliimamuutused on juba praegu kohal, see ei ole midagi, mis juhtub kuskil kauges tulevikus,“ rääkis ta.

 

Samas on rahvusvahelisest kliimapoliitikast olnud palju kasu. „Jah, täna heitkogused veel endiselt kasvavad, aga veel sel kümnendil jõuame tõenäoliselt olukorda, kus globaalsed heitkogused hakkavad aeglaselt kahanema. See on väga positiivne. Aga sellest kõigest kahjuks ei piisa, et ohtlikku kliimamuutust ära hoida,“ ütles Toll. Tema sõnul peame jõudma olukorda, kus inimtegevus ei lisa enam atmosfääri kasvuhoonegaase. Sel hetkel kliima soojenemine peatub. „Tänaste trendide jätkudes võib oodata sajandi lõpuks kuni kolmekraadist globaalset soojenemist ja see on tohutult teistsugune maailm kui see, milles me täna elame.“

 

Tolli sõnul räägitakse väga sageli vaid kliimamuutuste leevendamisest. „Heitkoguste vähendamine on ülioluline, aga sama oluline on ka kliimamuutustega kohanemine, et me oleks vältimatuteks kliimamuutusteks paremini valmis,“ ütles ta. Muutustega on tema arvates vaja kohaneda nii taristu loomisel kui ka näiteks planeeringutes. „Ja seda oleks vaja teha etteulatavalt, mitte siis, kui nad kohal on, vaid me peame täna analüüsima, missugused need kliimatingimused tulevikus on, kuidas see siin Eestis meie elu mõjutab.“

 

Leevendamisel ja kohanemisel on ka suur ühisosa. „Selleks, et need tegevused oleksid efektiivsed, peame me neid tegema teaduspõhiselt, koostöiselt, et riigi, omavalitsuste ja ettevõtete vahel oleks tihe koostöö ja et kõik Eesti inimesed oleksid selle protsessiga kaasas,“ rääkis Toll, kelle sõnul on olemas palju insener-tehnilisi lahendusi ja tegevusi, mis on kahjuliku mõju vähendamiseks vajalikud. „Aga kliimamuutuste probleemi lahendamiseks on vaja ka põhimõttelist ühiskondlikku ja majanduslikku muutust,“ rõhutas ta.