Autor:
Anna-Kati Pahker

Juhtnööre teadusaladeüleseks ja -vaheliseks koostööks

Sellised keerulised ühiskondlikud probleemid nagu kliimakriis, suurenev infokorratus, polariseerumine ja pandeemiad vajavad nii uudseid lähenemisi kui ka seniste teadmiste kokku toomist ehk nii inter- kui ka transdistsiplinaarset (ITD) uurimistööd. Termini sünonüüm on teadusaladeülene ja -vaheline uurimistöö. 

Nii interdistsiplinaarse (ID) kui ka transdistsiplinaarse (TD) uurimistöö jaoks on tarvis oskusi ja meetodeid, et teha teadust teistmoodi kui ühe teadusala piiridesse jäädes. Selle vajaduse endale tunnistamine võib aga olla üsna keeruline.  

Seega on hea uudis, et siinsele lehele jõudnul on juba väärt algus tehtud! Ülejäänud teekonda toetab seesama juhtnööride kogu. 

Anname siin huvilisele näppu ITD-uurimistöö tegevusplaani (joonis 1) ja meetodeid hõlmavad praktilised suunised teekonna eri etappide tarvis. Selleks oleme sünteesinud maailma ülikoolide teadlaste, mõttekodade ja ühenduste loodud materjale ning asetanud need Eesti konteksti. 

Meie eesmärk on juhtida tähelepanu olulisele ja juhatada lugeja sinna, kust saab teema kohta rohkem õppida. Seepärast ei lähe me ühegi teemaga liiga süvitsi, vaid anname kätte esmased hädavajalikud viited.  

Lisaks tutvustame ITD-uurimistöö olukorda Tartu Ülikoolis 2024/2025. õppeaastal ja jagame kogenumate lugusid. Kasulikku leiavad siit nii alustavad kui ka vilunud teadlased, kellel on soov end ITD-uurimistöö köögipoole alal täiendada. 

 

Image
ITD uurimistöö teekaart

Joonis 1. ITD-uurimistöö tegevusplaan

 

Käsitletavate teemade kiirviited:

Inter- ja transdistsiplinaarne uurimistöö, selle eelised ja puudused 

Vajalikud oskused

Rahastus

Uurimistööd alustades

Projekti kulgedes

Projekti lõppedes

Inter- ja transdistsiplinaarsuse (ITD) alus on mõistagi distsiplinaarne ehk ühte teadusala hõlmav uurimistöö: et midagi ühendada, on tarvis seda, mida ühendada. Ent n-ö päris maailm ja selle probleemid ei ole teadusalade piiridega eraldatud. Siit tekibki vajadus ITD-uurimistöö järele.


ITD-uurimistöö peamised omadused ja raamistused 

📄 Jahn, T., Bergmann, M., & Keil, F. (2012). Transdisciplinarity: Between mainstreaming and marginalization. Ecological economics, 79, 1-10. 
📄 Pohl, C., Klein, J. T., Hoffmann, S., Mitchell, C., & Fam, D. (2021). Conceptualising transdisciplinary integration as a multidimensional interactive process. Environmental Science & Policy, 118, 18-26. 


Järgmiseks määratleme uurimistöö vormid. 

Distsiplinaarne uurimistöö (joonis 2a) sünnib ühe teadusala katuse all ja selle eesmärk on luua sellele teadusalale omast uut teadmist, täita mingi lünk. Näiteks võib psühholoogia instituudi alusuuring keskenduda tunnetuse ja isiksuse protsesside psühholoogilistele mehhanismidele. 

Image
Distsiplinaarse uurimistöö illustratsioon

Joonis 2a. Distsiplinaarne uurimistöö

Kui tuua mitme teadusala teadlased sama katuse alla kokku, on tegu multidistsiplinaarse uurimistööga (joonis 2b). Sel juhul tegelevad eri teadusvaldkondades asuvate kodudega teadlased küll ühe projekti raames, kuid sisuliselt eraldi sama uurimisküsimusega. Distsiplinaarseid teadmisi ei sünteesita ja iga ala teadlased jõuavad enda vastuseni.

Image
Multidistsiplinaarsus

Joonis 2b. Multidistsiplinaarne uurimistöö

Interdistsiplinaarne (ID) ehk teadusaladeülene uurimistöö (joonis 2c) sünnib mitme sellise teadusala piirialal, mis tegelevad sama või sarnase nähtuse erinevate aspektidega.  

See võib tähendada nii ühe suurema valdkonna (näiteks sotsiaalteaduste) mitme uurimissuuna ühendamist kui ka valdkonna piiride ületamist (näiteks loodus- ja humanitaarteadlaste koos tegutsemist). 

Mitut teadusvaldkonda ühendavat ID-uurimistööd tehakse näiteks tippkeskuses Eesti juured. Teiste seas selgitavad seal arheogenoomika, arheoloogia, lingvistika ja folkloristika teadlased Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. 

Teadusvaldkondade piire ületava ID-uurimistöö näide on Tartu Ülikooli Suurte siirete projekt. Selles otsisid ajaloolased, majandusteadlased, keskkonnasotsioloogid ning kommunikatsiooni- ja siirdeuurijad viise, kuidas kutsuda esile üleminek kestlikele ja õiglastele energia-, transpordi- ja sidesüsteemidele. 

Image
Interdistsiplinaarsus

Joonis 2c. Interdistsiplinaarne uurimistöö

Transdistsiplinaarne (TD) ehk teadusaladevaheline uurimistöö (joonis 2d) sisaldab tavaliselt ID-uurimistööd ja lisaks koostööd akadeemiliste asutuste väliste partneritega.  

TD-uurimistööd ei tehta mitte ainult erialaste lünkade täitmise sihiga, vaid ka selleks, et uurida mitmetahulisi ühiskondlikke probleeme rakenduslikult ja pakkuda nende jaoks lahendusi teadmussiirde erinevate viiside kaudu.  

Olulisel kohal on seejuures probleemi raamistamine kõigi partnerite – nii teadusasutustest kui ka mujalt – koostöös. See tähendab paljude teadmiste ja väärtuste ühendamist, sest vajalik on nii teaduslik kui ka ühiskondlik vaade probleemipusale. 

Tartu Ülikoolis on sellise sihi endale seadnud Ida-Virumaa siirdeprotsesside seire ja analüüsi neljast uurimisgrandist koosnev liitprojekt, mida rahastatakse õiglase ülemineku fondist. 

Image
Transdistsiplinaarse uurimistöö illustratsioon

Joonis 2d. Transdistsiplinaarne uurimistöö

Siinsed juhtnöörid on eelkõige abiks ID- ja TD-uurimistöö puhul.  

Et TD-uurimistöös osalevad ka partnerid väljastpoolt ülikooli või teadusasutust, saab probleeme raamistada viisil, mis võimaldab jõuda teemaga vahetult seotud osalistele vastuvõetava(ma) ja suure tõenäosusega paremini rakendatava lahenduseni.

Teadlasele on TD-uurimistöö võimalus kombata enda valdkonna teemade tegelikku rakenduslikkust, õppida uusi probleemide lahendamise viise ja tunda ära oma meetodite kasutatavust või piiratust väljaspool oma kodueriala.

TD-uurimistöö hõlmab õppimise ja üksteisele lähenemise protsessi. Tavaliselt tehakse selle käigus palju pisikesi otsuseid. Kui mõttelõng areneb, kaasatakse uusi inimesi, organisatsioone või teadusalasid. 

Lisaks loob TD-uurimistöö ruumi õiglusele, sest hääle saavad n-ö tavainimesed, keda probleem mõjutab, kuid kes ei saa nn helikopterteaduse puhul selle lahendamises kaasa rääkida. Need on näiteks patsiendid, tööstustöölised või igapäevased arvutikasutajad.  

ITD-uurimistöö võib anda suurepärase võimaluse olla uuenduslik, mida üldjuhul teadustöölt ju oodataksegi. Sedakaudu avarduvad ka teadustöö publitseerimise võimalused.

Teadlasele on TD-uurimistöö võimalus kombata enda valdkonna teemade tegelikku rakenduslikkust, õppida uusi probleemide lahendamise viise ja tunda ära oma meetodite kasutatavust või piiratust väljaspool oma kodueriala.  

TD-uurimistöö hõlmab õppimise ja üksteisele lähenemise protsessi. Tavaliselt tehakse selle käigus palju pisikesi otsuseid. Kui mõttelõng areneb, kaasatakse uusi inimesi, organisatsioone või teadusalasid.

Lisaks loob TD-uurimistöö ruumi õiglusele, sest hääle saavad n-ö tavainimesed, keda probleem mõjutab, kuid kes ei saa nn helikopterteaduse puhul selle lahendamises kaasa rääkida. Need on näiteks patsiendid, tööstustöölised või igapäevased arvutikasutajad.  


Kümme sammu veendumaks, et teadustööl on ühiskondlik mõju, ja rajad, mida mööda jõutakse ühiskondliku mõjuni


📄 Pohl, C., Krütli, P., & Stauffacher, M. (2017). Ten Reflective Steps for Rendering Research Societally Relevant. GAIA - Ecological Perspectives for Science and Society, 26(1), 43–51. 
📄 Muhonen, R., Benneworth, P., & Olmos-Peñuela, J. (2020). From productive interactions to impact pathways: Understanding the key dimensions in developing SSH research societal impact. Research Evaluation, 29(1), 34-47. 


 


Järgnevalt on toodud ülevaateartikkel, milles analüüsitakse ITD-uurimistööd ja sellega kaasnevaid probleeme kestlikkuse valdkonnas. Muu hulgas rõhutavad Brandt ja tema kolleegid, et ITD-uurimistöö parimad praktikad (need, mida siingi tutvustame) jäävad tihti rakendamata. ITD võib anda suurepärase võimaluse olla uuenduslik ja seda üldjuhul teadustöölt ju oodataksegi. Sedakaudu avarduvad ka publitseerimise võimalused.  
 
📄 Brandt, P., Ernst, A., Gralla, F., Luederitz, C., Lang, D. J., Newig, J., Reinert, F., Abson, D. J., & Von Wehrden, H. (2013). A review of transdisciplinary research in sustainability science. Ecological economics, 92, 1-15. 


ITD-uurimistöö huvilisel tuleb oma distsiplinaarsest ja muust teaduslikust taagast päriselt aru saamiseks palju enesesse vaadata, see on aga teatavasti mõnevõrra ebamugav. Distsiplinaarsete piiride tõmbamise tööriistad leiad alajaotusest Uurimistööd alustades. 

Isegi ennast väga avatuks pidav teadlane (ja üldisemalt inimene) võib avastada, et hoiab mõnel teemal jäärapäiselt kinni oma vaatepunktist. Peale selle võivad esile kerkida eelarvamused teiste partnerite suhtes.  

Esiteks võib juhtuda, et ülikooliväliste partnerite seisukoht ei tundu tõsiseltvõetav, sest sellel puudub teaduslik alus.  

Näiteks kirjeldatakse Utrechti Ülikooli ITD-juhendmaterjalis ühe katsumusena teaduslike teadmiste ületähtsustamist. See on väide, mis võib enda tööd südamega võtvas teadlases tõrke tekitada. Samas võib ITD-uurimistöö protsessis saada takistuseks ka vastupidine olukord, kus mitteakadeemilistele partneritele tundub teadus liiga elukauge ja jäik. Sellised ebakõlad tasub teadlikult esiplaanile tõsta. 

Algust aitab teha võimusuhete kindlaks määramine (tööriistad leiad alajaotusest Uurimistööd alustades), et need ei saaks ebamugavuse varjus kasvada. Kui konfliktid jäävad lahendamata ja neist ei räägita, võib see mõjutada kogu projekti kulgu. Võimalike konfliktide tuvastamise ja keeruliste vestluste pidamise tööriistad on loetletud alajaotuses Projekti kulgedes. 

Teadusväliste partneritega koostööd tehes tuleb endale kohe alguses teadvustada sedagi, et neid enamasti ei huvita mitte teadustöö kui selline (artiklid või teoreetilised käsitlused), vaid probleemi praktiline lahendus. Seega tasub silmas pidada, kellele mida, st eri partneritele olulised tulemused peavad olema kaetud.  


Antropoloog Cassis Kilian kirjeldab järgmises artiklis enda kogemusi ja läbikukkumisi koostöös praktikutega. 
 
📄 Killian, C. (2017-2018). I would prefer not to: Dilemmas in Collaboration. Collaborative Anthropologies 10 (1-2), 95-123. 


Eelarvamused ja teatav hõõrdumine võivad ilmneda ka akadeemilise maailma sees. Pole saladus, et eri teadusvaldkondade esindajad tunnevad enda kaasatust kaalukate probleemide lahendamisse (ja rahastusse) erinevalt ja kohati ka ebavõrdselt.  

Näiteks hindavad sotsiaal- ja humanitaarteadlased, et Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmi varasemad voorud (nt “Horisont 2020”) ei hõlmanud piisavalt nende teadusalasid, kuigi uuritud probleemid nõudnuks seda. Järgmise, 10. raamprogrammi puhul rõhutab Euroopa Liit ID-uurimistöö tähtsust ja valmistub selleks võimalusi looma. Siiski on oht astuda sama reha otsa juhul, kui programmi arendamise protsessis ei kutsuta kõiki teadusvaldkondi piisaval määral laua taha. Seepärast tuleb ka ID-uurimistöö puhul jälgida, et ajaloolised eelarvamused ei teravdaks pingeid. 

Kokkuvõttes on ITD-uurimistöö puhul vast kõige olulisem tunda ennast ning olla teadlik enda teadusala eeldustest ja isegi eelarvamustest. Tööriistu nende teemadega tegelemiseks pakume allpool. Tähtsuselt teisel kohal on avatus, st arusaam, et teised vaatenurgad on väärtuslikud ja loovad õppimisvõimalusi juurde ka siis, kui tunduvad kummalised või tekitavad võõristust. Kolmandana tõstame esile julguse tegeleda erinevate arusaamadega sisuliselt. 

Joonisel 3 on võetud kokku ITD-uurimistöö eelised, võimalused ja takistused. 

Image
ITD uurimistöö eelised, võimalused ja takistused

Joonis 3. ITD-uurimistöö eelised, võimalused ja takistused

Eraldi aja kulutamine uute oskuste arendamiseks ja võimalike proovikividega ennetavalt tegelemiseks võib tunduda tüütuna. Pole see ju päevapealt ja lihtsasti tehtav. Ometi loovad kõik nimetatud katsumused omamoodi surve teadlasena kasvada, mis on väärtus omaette. 

ITD-uurimistöö teekonnal leidub ka palju struktuurseid takistusi. Nende seas on muu hulgas akadeemiliste asutuste teadusalapõhine ülesehitus nii identiteedis kui ka rahastuses, samuti teadusprojektide rahastamise meetmete ja tunnustussüsteemide (nt teaduspreemiad) traditsiooniline erialapõhisus.  

Küll aga ei taha siinse teksti autorid minna peibutavale rajale, kus saab loetleda külluslikke takistusi ja kurta nende üle. Soovime esmajoones pakkuda tuge ja inspiratsiooni nende raskuste ületamiseks.  

Oleme koostanud hoomatava nimekirja teistest ITD-uurimistöö juhenditest, tööriistakastidest, käsiraamatutest (veebis või Tartu Ülikooli raamatukogus) ja (teadus)artiklitest. Torkame neid siinsetesse juhtnööridesse sobiva teema juurde, kuid huviline leiab siit ka nende tervikloetelu ja lisamaterjalide nimekirja. 

Mil määral tehakse Tartu Ülikoolis ITD-uurimistöö määratluse raamesse paigutuvat teadustööd, pole kerge hinnata. Ideaalis peaks selleks uurimisrühmade töösse sisuliselt sisse vaatama.  

Kaudse hinnangu annab suurusjärkude ja nende jagunemise kohta see, kui analüüsida, millised Tartu Ülikooli teadlased teevad ühiselt ITD-uurimistööd. Selleks vaatleme publitseerimist koos autoritega väljastpoolt enda struktuuriüksust. 

Tartu Ülikooli neli akadeemilist struktuuriüksust on humanitaarteaduste ja kunstide valdkond (HV), sotsiaalteaduste valdkond (SV), meditsiiniteaduste valdkond (MV) ning loodus- ja täppisteaduste valdkond (LT). (Sõna valdkond kasutame siin selguse huvides üksnes Tartu Ülikooli struktuuriüksuste tähistamiseks.) 

Jooniselt 4 on näha, kuidas jagunevad Tartu Ülikooli teadlaste 5800 ajakirjaartiklit aastaist 2021–2023 selle alusel, kas need on kirjutatud koostöös oma valdkonna või teiste valdkondade teadlastega. Hõlmatud on ainult andmebaasides World of Science ja Scopus indekseeritud artiklid.  

Selgub, et teistest valdkondadest on pisut rohkem oma valdkonnapiire ületavaid artikleid üllitanud sotsiaal- ja meditsiiniteaduste valdkonna teadlased (5,83%).  

Image
ITD uurimistöö hetkeolukord

Joonis 4. Publikatsioonide jagunemine enda ja teiste TÜ teadusvaldkondade vahel 2021-2023

Vaatame lähemalt, kellega koos avaldavad Tartu Ülikooli teadlased ajakirjaartikleid, kui nad teevad seda koos sama ülikooli teadlastega väljastpoolt oma valdkonda.  

Tabelist 1 ilmneb, et nii humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, sotsiaalteaduste valdkonnas kui ka meditsiiniteaduste valdkonnas tehakse enim uurimistööd koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga. Viimases on seevastu levinuim koostöö meditsiiniteaduste valdkonna teadlastega.  

 

HV 

SV 

MV 

LT 

Kokku 

HV 

96,89 

0,86 

0,08 

2,18 

100% 

SV 

0,99 

94,17 

1,43 

3,41 

100% 

MV 

0,06 

1,01 

90,21 

8,72 

100% 

LT 

0,51 

0,68 

2,49 

96,32 

100% 

Tabel 1. Koos teiste Tartu Ülikooli valdkondade teadlastega ajakirjaartiklite avaldamise määr valdkonna kaupa 2021–2023 %

See põgus ülevaade viitab, et Tartu Ülikoolis on norm publitseerida koos enda valdkonna teadlastega. Mõistagi saab ka sel viisil teha ITD-uurimistööd, sest ühes struktuuriüksuses on koos erinevaid teadusalasid.  

Suhteliselt vähe tehakse just nelja traditsioonilise suure valdkonna piire ületavat uurimistööd viisil, mille tulemusel sünnivad ühised teadusartiklid. Samas on ka Tartu Ülikoolist teada palju häid näiteid eri valdkondade teadlaste koostööst, lihtsalt selle käigus ei jõuta teadustöö formaalse avaldamiseni. 

ITD-uurimistöö kirjanduses rõhutatakse paljusid oskusi, mis tulevad kasuks eelkõige seda tüüpi uurimistöös. Neid pädevusi pole võimalik ammendavalt loetleda, sest paljud neist sõltuvad otseselt lahendatavast probleemist, püstitatud uurimisküsimusest ja valitud meetoditest, nagu teaduses ikka. Sellest hoolimata tõstame esile üldistatava. 


ITD-uurimistööd iseloomustab omanäoline meelestatus ja oskustepagas, mida tutvustavad Guimarães ja tema kolleegid oma artiklis (2019) ning Stokols oma eeskätt noorteadlasi silmas pidavas peatükis ID-uurimistöö käsiraamatus. 

📄 Guimarães, M. H., Pohl, C., Bina, O., & Varanda, M. (2019). Who is doing inter- and transdisciplinary research, and why? An empirical study of motivations, attitudes, skills, and behaviours. Futures, 112, 102441. 

📄 Stokols, D. (2014). Training the next generation of transdisciplinarians. 


Enamikus ITD-uurimistööd tutvustavates materjalides rõhutatakse esmalt avatust, aktiivset kuulamist ja siirast huvi teiste lähenemisnurkade suhtes. Need oskused loovad ITD-uurimistöö jaoks vajaliku meelestatuse.  

Ehkki koostöö käigus võib selguda, et isegi end väga avarapilguliseks pidanud teadlane on mõnes küsimuses endalegi ootamatult jäik, on enesemääratlus “ma olen teadlikult avatud” tähtis sisenemiskriteerium.  

See on vajalik eelkõige seepärast, et uudishimu ja respekti on uute vaatenurkade ja ideede suhtes koostöö käigus keeruline treenida. Seega on kõigile osalistele lihtsam, kui partnerid on võtnud endaga algusest peale kaasa motivatsiooni, huvi ja valmiduse kohtuda erinevate vaadete ja meetoditega. 

Soovitame kirjeldada ITD-uurimistöö meelestatust töörühma esimestel kohtumistel ja rõhutada selle tähtsust, et mängureeglid oleksid kõigile tuttavad. Avatus avatusele aitab ka töörühma pragmaatilisematel liikmetel tegevustega kaasa tulla. 

Järgmisena nimetame rea ITD-uurimistöö vajalikke oskusi, mis on samamoodi laiad ning võtavad meistriks saamiseks ilmselt terve elu. Need on kommunikatsioon, süsteemne mõtlemine, strateegialoome ja kestev õppimine, suhtluse hõlbustamine meeskonnas, sildade loomine erinevate teadusharude, sektorite ja ühiskonnarühmade vahel ning meeskonnatöö ja juhtimine. 

Selge see, et üksnes siinsete juhtnööridega ei õpeta neid pädevusi kellelegi selgeks. Loetelu mõte on juhtida nende oskuste tähtsusele tähelepanu ja aidata hoida seda teadmist kuklas. 


Mõnevõrra saame siiski õppimisele kaasa aidata. Järgmisena leiad loetletud oskusi toetava meetodi, (video)loengu või kursuse. 

🧑‍🎓 Tulevikujuhi arenguprogramm
📄 Üldised soovitused töötubade korraldamiseks
📄 Vajalikud oskused ja TD-uurimistööle meelestatus 
🎞️ Avatus, aktiivne kuulamine, huvi teise lähenemisnurga suhtes
🎞️ Fassiliteerimine kui strateegiline tööriist innovatsiooni kiirendamiseks 
🛠️ Mis on koostööl öelda? Koosolekutel koostöö lisandväärtuse isikustamise meetod
🛠️ Pehmete süsteemide metodoloogia keeruliste probleemide struktureerimiseks heterogeenses grupis
🛠️ Süsteemse mõtlemise juhendmaterjalid 
🛠️ Disainmõtlemine, ühise probleemilahendamise strateegia 
🛠️ Küsimused, mis aitavad mitteekspertidel avada ja kritiseerida ekspertide hinnanguid 


 

Andero Uusbergi kogemuslugu

Kristiina Tambetsi kogemuslugu

Kirjandussoovituste nimekiri

TÜ uurimissuundade töölaud

ITD-uurimistöö jaoks raha taotlemisel on kolm aspekti, mis võivad distsiplinaarsest teadustööst erineda: esiteks ajaraam, teiseks see, keda kaasata (kes saab töötasu?), ja kolmandaks see, milliseid tulemusi on võimalik lubada. 


ITD-uurimistöö on muutumas üha levinumaks ja seega sobivad raha taotlemiseks ka üldteada teaduse rahastajad.
 
📝 Eesti Teadusagentuuri instrumendid 
📝 Euroopa Liidu missioonid 
📝 Euroopa horisondi“ programmi taotlusvoorud 
📝 Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandid (alustava teadlase grant, väljakujunenud teadlase grant, edasijõudnud teadlase grant 
📝 Marie Skłodowska-Curie uurimistoetus
📝 Euroopa Teadusnõukogu (ERC) sünergiagrant  


Tartu Ülikoolis koordineerib teadlaste teadus- ja arenduskoostööd ettevõtjatega ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Avaliku sektori koostöö toetamisel pakub tuge Tartu Ülikooli grandikeskus. 

ITD-uurimistöö tegijatel võib tekkida vajadus kaasata teadusprojekti elluviimisse teaduse üldiste rahastajate kõrval või asemel ka teemast huvitatud avaliku sektori organisatsioonid või äriettevõtted 

Esiteks nõuab ITD-uurimistöö tavalisest teadustööst rohkem aega. Koosolekutel tuleb lisaks sisuliste mõtete põrgatamisele, protsessi kokkuleppimisele ja varem tehtust ülevaate saamisele sihilikult aega pühendada erinevate vaatepunktide avamisele, usalduse loomisele ning pidevale teineteiselt õppimisele ja eneseanalüüsile. 

Selleks leiad tööriistad alajaotustest Uurimistööd alustades ja Projekti kulgedes. Veel sisaldab alajaotus Uurimistööd alustades nõuandeid selle eeltöö kohta, mis on vaja teha enne teadusprojekti algust lisaks taotluse kirjutamisele.  
 
Teiseks võib olla tarvis kaasata hõlbustajaid (nn fassiliteerijad), kes loovad partnerite vahele sildu (vt alajaotus Vajalikud oskused). Seda peaks eelarvestamisel silmas pidama.  

Kolmandaks tuleb leida viise, kuidas nõrgemas positsioonis partnerid ei jääks tasusaajate ringist välja näiteks juhul, kui osa töörühma liikmetest on probleemist mõjutatud. Koostöö ei saa tähendada seda, et ainult teadlased saavad oma töö eest tasu. Näiteks rakenduspartner ei peaks mitte lihtsalt katseplatvormi pakkuma, vaid tema töö- ja materjalikulu tuleks samuti katta. 

Neljandaks soovitame jätta tulemused ja lubadused võimaluse korral vähemalt osaliselt lahtiseks, et teha ruumi päriselt uudsetele lahendustele (vt alajaotus Projekti lõppedes). 


📄 Kümme soovitust ITD-uurimisprojektiks raha taotlejale


Uurimisrühma loomine ja uurimisülesande püstitamine on omamoodi muna ja kana olukord. Kuidas luua uurimisrühm, kui veel ei ole täpseks lihvitud uurimisküsimust? Kuidas sõnastada uurimisülesanne, kui uurimisrühma koosseis ei ole lõpuni selge?  

Nendes juhtnöörides lahendame asja järgmiselt: probleem (ja sageli esialgne uurimisülesanne, mõnikord ka uurimisküsimuse visand) on olemas enne mõlemat nimetatud sammu. Seega tuleb alustada probleemi tuvastamisest. 

Teiseks on vaja luua uurimisrühm. See koosneb ID-uurimistöö puhul eri teadusalade esindajatest ja TD-uurimistöö puhul lisanduvad ka teadusasutusevälised partnerid, kes saavad probleemi lahendamises oma rolli mängida.  

Kolmandaks tuleb analüüsida võimalikke võimusuhteid (nende kohta vt allpool), et selgitada, kuidas võivad need edasist mõjutada.  

Neljandaks saab püstitada täpsemad uurimisülesanded ja -küsimused, milles on võetud arvesse kõigi uurimisrühma liikmete huvisid.  

Joonis 5 illustreerib neid nelja sammu. 

Image
ITD uurimistöö alustamine

Joonis 5. Uurimistöö alustamise neli sammu

Paratamatult tuleb arvestada, et enne projekti ametlikuks saamist on vaja korraldada koosolekuid ja ajurünnakuid, ning need nõuavad distsiplinaarse uurimistööga võrreldes rohkem aega. Samuti tuleb vaim valmis panna ebamugavateks küsimusteks ja vestlusteks, et endast ja teistest päriselt aru saada. 

ITD-uurimisrühma loomine võiks alata nende teadusalade kirjapanekust, mis puutuvad tuvastatud probleemiga kokku. Sellega võib uurimisrühma loomine ka lõppeda, kui eesmärk ei ole kaasata mitteakadeemilisi partnereid. 

Esmalt peab lahti mõtestama, kuidas kasutada probleemi lahendamiseks enda seniseid teadmisi ja oskusi. Seejärel soovitame leida lüngad, mida võiksid teised aidata täita. See võib tähendada teiste teadusvaldkonade esindajate projekti kutsumist, et luua probleemist mitmekülgsem arusaam ja ka lisada puudujäävaid oskusi. Niisiis tuleks selgitada välja teadusalad, mis juba tegelevad kõnealuse probleemiga.  


Tartu Ülikoolis tehtavast teadusest annab uudse ülevaate Tartu Ülikooli uurimissuundade töölaud.


Puudujäävate oskustega on mõnevõrra keerulisem, sest need võivad selguda alles uurimistöö käigus (tööriistakastist leiad rühmadünaamika tuvastamise meetodi). Lüngad võivad tekkida näiteks andmete kogumisel või analüüsil, uurimistulemuste levitamisel ning probleemi ja lahenduse esitamisel erinevate distsipliinide vaatest nii, et see kõnetaks teaduskogukondi.

Järgmisena saab liikuda väliste partnerite juurde, kui see on eesmärk.Nende kaasamisel peaks siht olema teiste hulgas pardale saada need, kes on probleemist kõige rohkem mõjutatud, aga kelle häält on kuulda kõige vähem: need, kellele on projekti võimalik lahendus suunatud. Need on näiteks tulevase ravimi kasutajad või inimesed, kes peaksid oma elu 15 minuti linna järgi ümber korraldama.  

Mõjutatute kaasamine suurendab tehtud töö mõju ja võib tuua täiesti uusi vaatenurki, mille peale teadustöö raames ei tulda. Ent arvestada tuleb ka seda, et kõik mõjutatud ei pruugi olla koostööst huvitatud. Samamoodi võivad osalemist takistada nende inimeste psühholoogilised või füüsilised võimed. Seepärast on tarvis kaaluda alternatiive, kes võiksid selliste osaliste probleemidega kursis olla ja valmis neid esindama või kaasa mõtlema. 

Kolmandaks on tarvis partnereid, kellel on võimu ja huvi tulemusi levitada ning juurutada või projekti ka rahaliselt toetada. Viimases rollis on rakenduslike projektide puhul sageli n-ö tellija esindaja, kes on ühtlasi partner.  

Viimaseks soovitame kõigi mõjutatute tuvastamiseks põhjalikult määrata kindlaks sidusrühmad (kasutame termineid sidusrühmad ja osalised siin sünonüümidena).  

Kui kaasamisega ei tegele ainult projektijuht, vaid kasutusse lähevad ka teiste töörühma liikmete kontaktid, tuleks tähelepanu pöörata sellele, kes keda kaasab ning kuidas võib see edasist mõjutada. Kas kaasajatest saab edaspidi oluline suhtluse vahelüli ja kas see omakorda tähendab neile lisaülesandeid?


Tööriistakastist leiad sidusrühmade tuvastamise juhise (lähtudes eri funktsioonidest), küsimused huvitatud ja mõjutatud sidusrühmade leidmiseks, näite kestlikkuse valdkonnast ning “Euroopa horisondi” rahastusprogrammis osalenute refleksioonid kaasamise ja koosloome teemal. 

Tuvastatud sidusrühmad (sh akadeemilised) soovitame endale visualiseerida huvi ja mõjutatuse ning võimekuse ja kapitalide teljestikel. See lihtsustab alternatiivide kaalumist ja tasakaalupunktide leidmist.

📄 Intersektsionaalsuse põhimõtted (eri osapoolte tunnuste kombineerumine, mis mõjutab nende suhteid teistega, võimendades nende eelisseisundit või haavatavust)
🛠️ Sidusrühmade kaasamine lähtuvalt funktsioonist (eri projektietappide vajadused) ja rühmadünaamikast (võttes arvesse juba kaasatud töörühma liikmeid) 
🛠️ Küsimused huvitatud ja mõjutatud sidusrühmade tuvastamiseks 
🛠️ Maatriks, mis aitab hinnata, millal kaasata projekti eri sidusrühmad 
🛠 Huvi ja mõjutatuse maatriks
📄 Zingraff-Hamed, A., Hüesker, F., Lupp, G., Begg, C., Huang, J., Oen, A., Vojinovic, Z., Kuhlicke, C., & Pauleit, S. (2020). Stakeholder mapping to co-create nature-based solutions: who is on board? Sustainability, 12(20), 8625. 
📄 Lieu, J., Martinez-Reyes, A., Groome, P., Mangalagiu, D., Pearce, B. J., Witajewska-Baltvilka, B., & Møller, R.-E. D. (2023). Inclusive stakeholder engagement for equitable knowledge co-production: Insights from the EU’s Horizon 2020 programme in climate change research. GAIA - Ecological Perspectives for Science and Society, 32(1), 138–143. 


Selle sammu juures tasub mõelda, mil määral tuleb üksteist vastastikku koolitada, et tekitada ühiseid arusaamu või ehitada erinevate arusaamade vahele sildu. Eeltöö vähendab hilisemat koormust. 
 

Kui uurimisrühma võimalikud liikmed on teada, soovitame analüüsida võimusuhteid. Erinevate – vähem ja rohkem haavatavate – sidusrühmade kaasamine toob kaasa võimu, võimete ja võimaluste virvarri, samuti hulga uurimiseetilisi mõttekohti. Neist ülevaate loomine aitab edasises töös pingeid ette näha ja veenduda, et kõigil uurimisrühma liikmetel on hääl. 

Kuigi võimuteema võib tunduda ebamugav, on sellega tegelemiseks olemas ressursse ja juhtnööre, mis võivad aidata kännu tagant minema saada. 


Esimene viidatud materjal annab ülevaate võimust ja selle mõjust koostööle. Järgmised kaks on võimusuhete tuvastamise tööriistad. 

📄 Just Associates. (2006). Making Change Happen: POWER. Concepts for Revisioning Power for Justice, Equality and Peace.  
🛠️ PowerCube. Tööriista veebilehel on juhised võimuteemalise töötoa läbiviimiseks, võimusuhete analüüsimiseks ja võimusuhetest lähtuvate strateegiate kujundamiseks. 
🛠️ Power Awareness Tool. Mitmesammuline tööriist võimusuhete tuvastamiseks ja hindamiseks. 


Kuna ITD-uurimistöö on interaktiivne (koostööd teevad erineva taustaga partnerid) ning voolav (inimesi võib projekti jooksul lisanduda ja lahkuda), tasub võimusuhetele ja nende muutumisele pidevalt tähelepanu pöörata

Küsimust, kas meeskonnad usaldavad oma juhte, ei tohiks vältida. Kui on alust arvata, et vastus sellele küsimusele on eitav, tuleb probleemile jälile jõuda ja vajaduse korral rollid ümber mängida. Konfliktide lahendamiseks ja keerulisteks vestlusteks leiad tööriistad alajaotusest Projekti kulgedes.

Värske uurimisrühma esimestel kohtumistel soovitame teadlikult aega pühendada üksteise distsiplinaarsete vaatenurkadega tuttavaks saamisele. Töörühma liikmete tausta ja arusaamade parem tundmine aitab vähendada hilisemaid mittemõistmise olukordi, aga luua ka ülivajalikku ressurssi nimega usaldus.  

Ehkki sellised päevakorrapunktid võivad rööprähklevale ja olude sunnil enamasti tegevust optimeerivale Eesti teadlasele kõlada üleliigsed, säästavad need sammud hilisemat aega. Töörühmas, kus ennast ja teisi usaldatakse ja tuntakse, on kergem erimeelsusi arutada ning töö sujub ladusamalt. 

Vahel on erisused mikrovalikute tasemel, ent väga tähtsad. Näiteks sotsiaalteadlased koostavad publikatsiooni autorite loetelu naeri maast sikutamise muinasjutu ainetel: eespool on olulisemad tegijad. Nimekirja lõpus olev hiir ei ole uurimisrühma juht! Loodusteadlastel on aga sama nimekiri moodustatud hanerea järgi: tähtsad on emahani ja isahani ehk esimene ja viimane autor (mõnel pool ainult viimane!) ning pojad nende vahel on vähem panustanud osalised. See tundub olevat justkui tühiasi, ent sellest võib paisuda pirakas tüliõun, kui ei looda õigel ajal selgust. 

Ühisosa ja erinevuste leidmist soovitame alustada iseenda erialaliste vaiketeadmiste ja tavade sõnastamisest. See võib olla keeruline, sest paljugi võib tunduda nii enesestmõistetava ja ainuvõimalikuna, et seda on raske isegi sõnadesse panna. Seejärel saab liikuda rühma ühiste ja erinevate arusaamade juurde.  
 
Enda ja teiste paremaks mõistmiseks sobib hästi küsimustik, mille on töötanud välja Toolbox Dialogue Initiative’i kogukond USA-s. Küsimused keskenduvad uurija motivatsioonile, rakendatavatele meetoditele, tulemuste valideerimisele, uurimisobjektidele, väärtustele ja teadustöö üldistustasemetele.  


Tööriistakastist leiad esiteks vahendid, mis aitavad kaasa usalduse loomisele, teiseks küsimused enda teadusala  taagaga tutvumiseks ning kolmandaks tööriistad rühmaliikmete erinevate vaatenurkade tuvastamiseks ja avamiseks. 

🛠️ Usalduse loomine ja uurimisrühma liikmete vaatenurkade avamine 
🎲 Mäng COLLAB ID ITD-uurimistöö ja kommunikatsiooni soodustamiseks 
🛠️ Milline uurija sina oled? 34 küsimust, millele tuleks vastata igaühel endal ja arutada seejärel tulemusi koos
🛠️ ID-uurimistööks neljasammuline mudel, millest esimene samm on enda teadusalast arusaama kujundamine (disciplinary grounding)
🛠️ Erinevate arusaamade tuvastamise meetod 
🛠️ Ühiste arusaamade tuvastamise meetod 
🛠️ Ühiste arusaamade tuvastamise meetod, mis aitab lisaks välja selgitada, kes võiksid koos töötada
🛠️ Erinevate vaatenurkade välja selgitamise tööriist 


 

Ka enne uurimisülesande ja/või -küsimuseni jõudmist tuleb teha uurimistööd. Siingi on tarvis jõuda ühise lähenemiseni, milles arvestatakse kõigi osalistega.  

Alustada võiks kõigi uurimisrühma liikmete eelduste loetlemisest. Millised on ootused tulemustele ja protsessile? Kuidas probleemi mõistetakse? Mida peetakse lahenduseks? Kui need teemad on selgeks räägitud, saab tõmmata punased ristid sinna, kus osaliste arusaamad ja ootused lahku lähevad.  

Sellistele küsimustele vastamine on ühelt poolt vaevarikas, teiselt poolt aga väga väärtuslik, sest ilma ühiste uurimisküsimuste püstitamiseta ei saa ITD-töörühma tegelikult olemas ollagi. Samuti kasvab selle protsessi käigus rühma ühtsustunne. Ühtlasi aitab see enda tavalisest mõttemallist välja astuda ja veenduda, et uurimisülesanne on probleemiga seotud ühiskondlike vajadustega kooskõlas. 

Allpool viidatud esimene meetod avab varjatud ja harjumuspäraseid mõtlemisviise, mis kipuvad suunama uurimisküsimuste püstitamist. Meetodi tulemus on kolm versiooni samast uurimisküsimusest. Need keskenduvad erinevat tüüpi teadmistele: teadmised selle kohta, kuidas asjad on, selle kohta, kuidas asjad peaksid olema, ja selle kohta, kuidas jõuda sealt, kus me oleme, sinna, kuhu me soovime jõuda.  

Selline lähenemine paneb meeskonna probleemist ja võimalikest lahendustest koos mõtlema, mis omakorda toob esile erinevaid (distsiplinaarseid) vaatenurki. Selle tulemusena saab jõuda uurimisküsimusteni, mis on asjakohased nii ühiskondlike vajaduste kui ka uurimisrühma huvide seisukohalt. 


Esmalt leiad tööriistakasti sahtlist artikli, mis tutvustab heuristilist raamistikku probleemi ühiseks tuvastamiseks. Järgmiseks leiad hulga meetodeid (esimest kirjeldasime eespool), mis aitavad uurimisülesande püstitamisel kaasa.  

📄 Pearce, B. J., & Ejderyan, O. (2020). Joint problem framing as reflexive practice: Honing a transdisciplinary skill. Sustainability Science, 15(3), 683–698. 
🛠️ Tööriist keeruliste probleemide põhjuste ja tagajärgede visualiseerimiseks. Aitab probleemi paremini mõista ja toetab niiviisi uurimisküsimuste sõnastamist

🛠️ Meetod, mis aitab uurimisküsimuste püstitamisel erinevaid (ühiskondlikke) vajadusi arvestada, et vähendada enda kallutatust. 
🛠️ Meetod otseste ja kaudsete eelduste ja arusaamade visualiseerimiseks 
🛠️ Iteratiivne meetod, mis aitab selgitada välja, kas ja kuidas viivad valitud tegevused oodatud muutuseni


Töörühmade või -pakettide loomise aluseks võiks eelkõige – nagu ka distsiplinaarses teadustöös – olla huvi tegeleda kõnealuste uurimisküsimustega, samuti teadmised, mis sobivad ülesannetega kokku. Teisalt on vaja silmas pidada ka seda, et esindatud oleksid mitmekesised arusaamad 


Siit tööriistakastist leiad meetodid, mis aitavad jagada uurimisrühma töörühmadeks.  

🛠️ Vahend, mis aitab visualiseerida, kuidas luua teadmiste, huvide ja tausta põhjal uurimisrühmas töörühmi 
🎲 Rollimäng, mis aitab tuvastada, milline osa on uurimisrühma erinevatel liikmetel püstitatud uurimisküsimustele vastamisel
🛠️ Erinevate uurimisprobleemiga seotud nähtuste rühmitamise meetod 



 

ITD-uurimistöö on olemuselt iteratiivne: pidevalt tuleb mitu sammu tagasi minna, et veenduda, kas kõik osalised on ikka samal rajal. Kui see nii ei ole, tuleb taas õppida, kus projekti teised liikmed parasjagu asuvad. See tähendab, et kõik erisused ei kerki pinnale kohe projekti alguses. Projekti vältel võib distsiplinaarsete vaatepunktide tööriistakasti uuesti vaja minna, näiteks selleks, et uuesti tuvastada erinevaid ja ühiseid arusaamu. Samamoodi on möödapääsmatu konfliktide teke, olenemata tehtud eeltöö mahust.  

Teadlik ettevalmistus võimaldab sügavamaid lahknevusi ennetada (joonis 6).

Image
ITD uurimistöö takistused

Joonis 6. Võimalikud takistused

Esmalt on tähtis meeles pidada, et ITD-uurimistööd tehes ei tohi kunagi eeldada, et teised saavad sinust lõpuni ja ühtemoodi aru. Taust, raamistikud, mudelid ja lühendid tuleb esitada ning neid tuleb seletada nii, et see kutsuks kaasa mõtlema. Seega tuleb teadlikult pingutada, et teistele enda „keelt“ õpetada, ja samamoodi tuleb ise püüda teiste “keelt” õppida. Eeldus peaks olema, et teised ei mõtle minuga samamoodi 

Kui projekti kulgedes tekib ühiseid tõekspidamisi rohkem, saab lähenemist kohandada, kuid alguses tuleks tavaliselt pöörata rohkem tähelepanu tutvustamisele ja lihtsustamisele, isegi kui see tundub „mitteteaduslik“. Siin aitavad kaasa alajaotuses „Uurimistööd alustades“ pakutud tööriistad erinevate vaatepunktide selgitamiseks ning enda ja teiste mõistmiseks. 


Koosolekute osa võiks olla teadlik uute ja teiste vaatepunktide ja arusaamade selitamine. Selles on abiks järgmised tööriistad 

🛠️ Meetod, mille abil saab ühendada eri teadusalade sama probleemi või nähtuse käsitlusviise  
🛠️ Meetod, mis aitab töörühma liikmetel probleemist mõelda erinevatest lähtepunktidest 
🎲 Metafooriloome mäng, mis toetab uut laadi mõistmise teket


Teiseks tuleb koostöö käigus ikka ja jälle endale meenutada, et sai lubatud olla avatud meelega ja huvitatud. Näiteks võib koosolekutest mõelda kui reisimisest: vaatad uudishimulikult, mis teised teevad, väärtustavad ja mõtlevad, ning samal ajal reflekteerid enda tegevuste, väärtuste ja mõttemallide üle.  

Veel on oluline, et ITD-koostöö ise oleks päriselt koostöö ja ei jääks pelgalt kaasamiseks. See tähendab, et projekti kulgedes tuleb silmas pidada, et probleemist mõjutatud inimesed ei ole mitte uurimisobjektid või nõustajad, vaid võrdsed partnerid, kellele on vaja ruumi luua ja sõna anda. Koostöö teaduspartnerite vahel on mõistagi samavõrra tähtis. 

Uute teadmisteni jõudmiseks peab pidevalt veenduma, et kõigil kaasa kutsutud erialadel on võimalus ja võimekus uurimisprotsessi kujundada. 


Tööriistakastist leiad kolm juhendit.  

Esimene on põhjalik ja teaduspõhine ID-uurimistöö juhend, mis katab töörühma moodustamise, usalduse ja ühise visiooni loomise, tunnustamise, tulemuste avaliku levitamise ning omavahelise suhtluse 

Teine juhend on kirjutatud Atlantic Fellows for Social and Economic Equity intervjuude ja fookusrühmaintervjuude põhjal ning keskendub teadlaste ja praktikute koostööle 

Viimane, MIT Governance Labi juhend on kasulik keeruliste vestluste jaoks teadlase-praktiku koostöös.  

📄 Bennett, L. M., & Gadlin, H. (2012). Collaboration and team science: from theory to practice. 
📄 AFSEE. (2021). Academic Practitioner Collaborations to address inequalities – How to make it work. 
📄 Lipovsek, V., & Zomer A. (2019). How to have difficult conversations? A practical guide for academic-practitioner research collaborations.
🛠️ Erinevate sidusrühmadega arutelude korraldamise meetod


Kuna erinevad tõekspidamised on lahutamatu osa ITD-uurimistööst, siis võib kindel olla selles, et leidub takistusi ja konflikte, mida peab ületama. Neist suurim on ilmselt see, et protsessi vältel tuleb pidevalt tegeleda avatusega, et tekitada erinevatele vaatepunktidele ruumi ja hoida seda alal.


Tööriistakastist leiad artikli sellest, kuidas panna ITD-uurimistöö pinged enda kasuks tööle, ning meetodid, mis aitavad projekti eri etappides takistusi ja konflikte iteratiivselt tuvastada.
 
📄 Clarke, L. & Freeth, R. (2019). Embracing tension for energy and creativity in interdisciplinary research
🛠️ Meetod, mis aitab esile tuua olukorraga seotud takistused, sünergiad, väljakutsed ja potentsiaalsed lahendused
🛠️ Meetod, mis aitab pinnale kergitada võimalikud hirmud, pinged ja mured


Projekti lõpus on tähelepanu keskmes tulemused ja otsade kokku tõmbamine. Tulemusi planeerides soovitame vaadata üksnes akadeemilistest väljunditest kaugemale, sest mitmekesiste meeskondade panus saab olla palju avaram ja praktilisem. Selleni jõuab siis, kui kaasata uurimisülesande püstitamisse (vt Uurimistööd alustades) ja tulemuste planeerimisse kõik osalised. 


101 TD-projekti tulemuste põhjal kirjutatud ülevaateartikkel sellest, et arenenud maade TD-uurimisprojektid kipuvad üheselt keskenduma akadeemilistele väljunditele ja teadmisloomele.

📄 Pärli, R., Fischer, M., & Lieberherr, E. (2022). What are the effects of transdisciplinary research projects in the global North and South? A comparative analysis. Current Research in Environmental Sustainability, 4, 100180. 


Nagu uurimisülesannet nii peab ka soovitud tulemusi planeerima kõigi töörühma liikmetega üheskoos. Tähtis on, et kõik osalised võidaksid midagi. Seepärast tuleb hoida tasakaalu teadustöö traditsiooniliste väljundite ja rakenduslike tulemuste vahel. 

Samas ei tohi unustada seda, et see, mis on mõõdetav, ei pruugi olla kõige olulisem. Protsess ise on samuti osa tulemustest. 


Tööriistakastist leiad muutuste ja tulemuste kavandamise meetodid.  

🛠️ Saavutuste kavandamise meetod, mis sobib kasutamiseks projekti alguses või käigus
🛠️ Tööriist, mis aitab ühiselt tuvastada võimalikke tulemusi ja seotud ühiskondlikke muutusi. Sobib kasutada projekti alguses
🛠️ Kvalitatiivne meetod, mis aitab saada ülevaadet partnerite jaoks kõige olulisematest lõpptulemustest. Sobib kasutada projekti vältel või lõpus


Projekti lõppu soovitame varuda aega hindamiseks, mis on (sh enda sees) muutunud, mis läks edukalt, millest saab õppida ja kuhu edasi minna. 


Tööriistakastist leiad meetodid, mis sobivad hästi projekti kokku võtmiseks. 
 
🛠️ Meetod, mis aitab tagasi vaatavalt määrata kindlaks olulised hetked projekti kestel 
🛠️ Meetod, mis aitab luua sildu tehtud ITD-uurimistöö ja tulemuste ning päris elu vahele  
🛠️ Haikupõhine meetod refleksioonide kogumiseks
🛠️ Meetod, mis aitab otsad kokku tõmmata. Sobib nii projekti eri etappide lõppu kui ka päris viimasesse töötuppa/koosolekule



Juhtnööride koostaja:

Anna-Kati Pahker (küsimused ja kommentaarid saada: anna-kati.pahker@ut.ee)

Täiendasid ja kommenteerisid: 

Margit Keller, Mihkel Solvak, Maie Kiisel, Kristiina Tambets, Piret Ehrenpreis


 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!