Teema: kestlikkus

36 noorest moodustatud seitse meeskonda otsisid rohelisi lahendusi

Mastaapne maakuivendamine on Eesti looduslikke elupaiku jäädavalt ümber kujundanud, nentis Tartu Ülikooli zooloogia osakonna märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap.

Ürituse korraldasid Tartu Ülikooli üliõpilasorganisatsiooni Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja Eesti Roheline Liikumine.

Augustis toimub Tartus rahvusvaheline ökosüsteemide taastamise konverents, mis on aastaid olnud peamine loodust taastavate teadlaste, praktikute, ettevõtjate ja poliitikakujundajate kohtumispaik.

Värskelt esitletud kliimakindla majanduse seadus jätab Eesti inimesed kliimamuutuste tagajärgede eest kaitseta. See on meie kõigi inimõiguste kriis.

5.–7. juunil Tartu Ülikoolis peetaval rahvusvahelisel konverentsil „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“ käsitletakse elurikkuse kadumist ja arutletakse, millised kultuurilised, subjektiivsed ja semiootilised meetodid aitavad meil liikide väljasuremist paremini mõista. Tartu 2024 programmi kuuluv konverents on ka osa Loodusloovusfestivalist ning selle raames saab külastada näituseid ja käia kahe dokumentaalfilmi avalikul linastusel Elektriteatris 6. ja 7. juunil.

Valmis teaduspõhine taskuhääling „TEET“ kestliku energeetika huvilistele. Saatejuhid Meelis Härmas, Karl-Ander Kasuk ning Ove Oll vestlevad teadlaste ja oma ala ekspertidega riigi- ja erasektorist.

22. mail kell 11–15 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis seminar „Teadus kõigile: kuidas muudab ühiskond teadust paremaks?“.

6.–7. mail koguneb Tartusse enam kui 40 eksperti nii Eestist kui ka kaugemalt, et jagada kogemusi kogukondade kriisivalmiduse suurendamise teemal ning teha läbi ühine lauaõppus sotsiaalse haavatavuse ja abivajaduse hindamiseks hädaolukorras.

Kliimaseaduse koostamine on seejuures väärt pingutus, mis edastab nii riigiasutustele kui ka ühiskonnale sõnumi, et neid teemasid võetakse üha tõsisemalt, leiti kestliku arengu keskuse aruteluringis.