Euroopa võimalused üleilmses rohetehnoloogia arendamise võidujooksus on liikmesriikide kätes
Kliimamuutuste mõju nii loodus- kui ka majanduskeskkonnale sunnib selgelt mõtestama ümber seniseid maailmamajanduse mudeleid, pingestades geopoliitilisi suhteid ning suurendades diplomaatia rolli ja kohalike ressursivarude tundmaõppimise vajadust, rääkis Maive Rute 19. mail Tartu Ülikoolis peetud avalikul loengul.
Rute sõnul on praegune Euroopa Parlament loonud Euroopa roheleppega seadusandliku raamistuse, mis aitab panna liikmesriike kliimasäästliku majanduse poole liikuma. „See on tõenäoliselt kõige mahukam strateegia, mis on Euroopas seni loodud ja milles Euroopa riigid on ühiselt kokkuleppele jõudnud,“ ütles Rute. Kokkulepe on siiski vaid eeldus majanduse ja ühiskonna kestlikumale arenguteele suunamiseks. Tulemuseni jõudmiseks on vaja kõikide liikmesriikide otsustavat tegutsemist.
Viimase 20 aastaga on toimunud selge nihe lineaarmajanduselt taastuv- ja taaskasutusressurssidel põhineva majandusmudeli suunas. Euroopa riikidel tuleb olukorraga kohanemiseks sihikindlalt tegutseda, et USA ja Hiinaga rohetehnoloogia arendamise võidujooksus sammu pidada. Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa osakaal maailmamajanduses järjekindlalt kahanenud. Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on ka geopoliitiline olukord pingestunud, mistõttu on rohetehnoloogia arendamiseks ja tootmiseks vajalike toorainete kättesaadavuse kindlustamine muutunud üheks võtmeteemaks.
Maive Rute loenguslaid
Hiina võim
Hiinast on saanud maailmaturul domineeriv jõud, mis kontrollib suurt osa nii puhta tehnoloogia tootmiseks vajalikust toorainetagavarast (magneesium, koobalt, haruldased muldmetallid) kui ka näiteks energiasalvestustehnoloogia tootmisest ja arendamisest. Nii oli 2021. aastal maailma kümne suurima akutootja seas kuus Hiina ettevõtet. Rute sõnul näitab prognoos, et 2027. aastaks kasvab liitiumioonakude turg kaheksa korda ja Euroopas on plaanitud suuri investeeringuid, et selleks ajaks oleks maailmaturu kümne suurima akutootja seas vähemalt kuus Euroopa riiki.
Globaalses mõttes on Hiina suured investeeringud taastuvenergiatehnoloogiasse aidanud energiasalvestite ja päikesepaneelide arendust kiiresti edasi viia ning teinud need laiemalt kättesaadavaks. Hiina eksport ületab selles vallas nii Euroopat kui ka USA-d. Euroopa vaates on siin aga tõsine õppetund, kui kiiresti maailm muutub ja kui kergesti võib kaotada turuliidri positsiooni. Nimelt oli Euroopa aastani 2005 maailmas juhtiv päikesepaneelide tootja ja arendaja. Jäime aga selle tootmise mastaabi laiendamisega hiljaks. Aastatel 2007–2008 ehitas Hiina päikesepaneelide tootmiseks hiidtehaseid ja tõusis turuliidriks. Euroopa soovib selles vallas tootmisvõimekuse taastada.
Pariisi kliimakokkuleppest Euroopa roheleppeni
Kliimamuutuste pidurdamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks tuleb riikidel ühiselt tegutseda. See mõjutab nii maailmamajandust kui ka geopoliitilisi suhteid. 2015. aastal võtsid 195 riiki vastu Pariisi kliimakokkuleppe, mille eesmärk on astuda ühiselt samme selleks, et pidurdada kliimasoojenemist. Sestsaati on Euroopa diplomaadid teinud suurt veenmistööd, et selle kokkuleppe toetuspind oleks rahvusvaheliselt võimalikult lai. USA praegune valitsus on kliimaeesmärkide täitmiseks astunud selgeid samme ja teinud sellest oma majanduse kasvumootori. Üks näide on USA inflatsiooni vähendamise seadus, mille kohaselt toetatakse 2032. aastaks 360 miljardit USA dollarit rohetehnoloogia arendamist ja elektrisõidukite kasutuselevõttu 360 miljardi USA dollariga.
Paraku pole globaalse lõuna riikide seas Pariisi kliimakokkuleppe toetuspind veel sugugi nii lai kui võiks. See on teema, mille puhul saavad Rute arvates globaalse põhja riigid arenguabi pakkumisega lõunat järele aidata.
2019. aastal avalikult tutvustatud Euroopa roheleppest on Rute sõnul nii kriitikud kui ka pooldajad rääkinud ennekõike kui kliimameetmest, mis loob seadusandliku raamistuse kliimaprobleemidega tegelemiseks. Seejuures ei saa aga kuidagi mööda investeeringutest säästvasse tehnoloogiasse. Nii näeb Rute Euroopa võimalusi uute väärtusahelate ülesehitamiseks nii taastuvenergeetika, elektriautode kui ka digitaliseerimise turul.
Kuidas leida ressursse?
Tehnoloogia arendamine ja tootmine eeldab suurel hulgal mitmesuguseid ressursse, mida leidub Euroopas arvestataval määral. Kuni hiljutise ajani olid Euroopa geoloogiateenistused alarahastatud, mistõttu puudus ka täpsem ülevaade sellest, mida ja millises koguses Euroopa maapõues üldse leiduda võiks. Seda viga on viimastel aastatel parandada püütud: olemas on esialgne ülevaade ja hinnang Euroopas leiduvatest kriitilise tähtsusega maavaradest.
Prognoos näitab siiski, et lähikümnendeil kasvab nõudlus taastuvenergiatehnoloogia arendamise ja tootmise järele hüppeliselt. Nii muutub kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavus veelgi keerulisemaks. Seepärast on eriti oluline arendada ringmajandust, et vähendada kaevandamise vajadust ja suurendada materjalide taaskasutust.
Rute sõnul on praeguse Euroopa Parlamendi suurim võit rohepöördeks vajalike kokkulepete saavutamine. Järgmise aasta parlamendivalimiste järel ametisse asuvad saadikud saavad vastutusrikka ülesande hoolitseda nende kokkulepete elluviimise eest.
* Loengus käsitleti veel Euroopa värske nullnetotööstuse määruse, kriitilise tähtsusega toorainete määruse, riigiabireeglite kohandamise ja muude uute algatuste oodatavat mõju Euroopa strateegiliste geopoliitiliste sõltuvuste vähendamisele ja roheleppe eesmärkide saavutamisele.
