Autor:
Pexels.com

Kas liigne usk tehnoloogiasse pidurdab kahjuliku keskkonnamõju kahanemist? 

Kuigi maailmas võib täheldada suundumust, milles tunnistatakse keskkonna üha halvenevat olukorda ja ressursside lõplikkust, loodetakse endiselt, et tehnoloogia ja teaduse areng parandab kõik hädad. Tartu Ülikooli suurte siirete uurimisrühma uuringust ilmneb, et pime usk tehnoloogia ja teaduse kõikvõimsusesse võib olla põhjus, miks ei näe ühiskond keskkonnamõju kahanemist. 
  
Teadlased võtsid uuringus vaatluse alla olukorra viies suurriigis: Austraalias, Indias, NSVL-is/Venemaal, Saksamaal ja USA-s. Selleks tehti tekstikaeve viimase 120 aasta meediaväljaannetes ja teadusartiklites ning analüüsiti andmebaase, milles kajastub riikide ressursitarbimine, uute tehnoloogiate patenteerimine ja õigusaktide sisu. 
  
Uurijad leidsid, et tööstusühiskondade probleemides saab vaid osaliselt süüdistada kapitalismi ja sellega kaasnevat majanduskasvuihalust. Uuringus oli vaatluse all nii globaalne põhi kui lõuna ja nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liit üritasid 20. sajandi jooksul läänelikule arengule vastupanu osutada. Ometi tuvastasid teadlased kõigis uuritud riikides sarnased suundumused. Nii materjalitarbimises, kui selles, kuidas looduskeskkonnast ja tehnoteadusest mõeldi ning neid reguleeriti. Ka pöörded neid valdkondi puudutavates trendides olid samalaadi. Näiteks muutus keskkonnaseisundi halvenemine alates 1960ndatest kõigis riikides üha tõsisemaks jututeemaks.
 
Sidudes tulemused ökomoderniseerumise mõttemalliga, suunavad uurijad pöörama rohkem tähelepanu just levinud arusaamadele teaduses ja tehnoloogia võimele kõiki muresid lahendada. Ehkki keskkonnakriis on tööstusühiskonnale valus komistuskivi, oleme sellega juba tuttavad. Teine kitsaskoht  – üleliigne enesekindlus teaduse ja tehnoloogia suhtes – kipub aga selle taustal veelgi tugevamalt esile tõusma. Kas olemasolevast tehnoloogiast põhjustatud probleeme saab lahendada uue ja keerukamaga või on tarvis ümber mõelda ka ootused teadusele ja tehnoloogiale? 

Uuringu tulemused avaldati hiljuti ajakirjas Societal Transitions and Environmental Change

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Andero Uusberg: interdistsiplinaarsus on ebamugav, kuid pingutust võib kroonida teaduslik läbimurre

Afektiivpsühholoogia kaasprofessor ja heaoluteaduste tippkeskuse juht Andero Uusberg peab interdistsiplinaarset teadustööd ebamugavaks, kuid siiski väärtuslikuks.
Maarja Öpik

Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja

Füüsikaline arusaam, kuidas inimtekkeline õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka.

Õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka