Autor:
Tartu Ülikool

Kestlik areng vajab terviklikku käsitlust ja üleilmset haaret

Ülikooli üks olulisemaid ülesandeid kestliku tuleviku kujundamisel on kestlikkusega seotud teemade põimimine kõigisse õppekavadesse, et tulevased lõpetajad oskaksid mistahes elualadel tegutsedes neist lähtuda. See toetab laiemat mõtteviisi muutust, mis on vajalik selleks, et viia tulevase keskkonnakahju vähendamine ja ühiskonna vajaduste rahuldamine paremini vastavusse Maa taluvuspiiridega, leiti Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste tudengikonverentsil „Kestlikkuse valem“.

Konverentsi aruteluringis osalesid füüsikalise elektrokeemia teadur Meelis Härmas, klimatoloogia kaasprofessor Velle Toll, geoloog ja keskkonnatehnoloog Riho Mõtlep, keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Esitame mõned tähtsamad mõtted, mis vestlusest kõlama jäid.

Üleilmsed kliimamuutused

  • Kestlik areng eeldab süsteemideülest ja globaalset terviklikku lähenemist, milles lähtutakse Maa taluvuspiiridest. See tähendab, et ka eesmärkide hierarhias on kõige olulisem keskkond ja selle hoidmine, sest ka sotsiaal-majanduslik heaolu põhineb keskkonnaressursside kasutamisel.  

  • Kestliku arengu eesmärkidega ei saa tegeleda ükshaaval ja eraldiseisvalt. Nii ei saa ka rohepööre olla pelgalt majandusprogramm. 

  • Kliimapoliitika peab olema senisest jõulisem, sest ajalugu näitab, et sel on mõju. Kui seniseid kliimameetmeid poleks kasutusele võetud, oleksime juba sajandi lõpuks talumatus olukorras. Seepärast tuleb kliimapoliitilised otsused teha ära võimalikult ruttu, sest uute tehnoloogiate rakendamine toimub aeglaselt. 

Kestlik areng ja Eesti

  • Eesti geograafiline asukoht on muutnud meid kliimamuutuste suhtes mugavaks: kujutatakse ette, et meil jätkub viljakat maad ja joogivett oma rahvale küll. Paraku on kliimamuutuste mõju globaalne ja ei lähe ka meist mööda, kui rääkida näiteks rändesurvest või ressursside kättesaadavusest.

  • Eesti tegevus CO2 heite vähendamisel on olnud tagasihoidlik. Peamine saavutus võrreldes nõukogude ajaga on põlevkivist energiatootmise vähenemine. Me ei saa rääkida märkimisväärsetest nutikatest ümberkorraldustest majanduses, mis oleksid keskkonnajalajälge vähendanud. Nii maakasutuses kui ka transpordisektoris on CO2 heide kasvanud.

  • Eesti pole seni kliimamuutustega kohanemisega piisavalt tegelenud.

  • Selleks, et kirjeldada praegust olukorda ja hinnata, milline on probleemide lahendamise meetodite mõju, vajame senisest paremaid andmeid ja häid eksperte, kes suudavad teha adekvaatseid järeldusi. Praegu on kohati puudulik ka Eesti keskkonna kohta käiv andmestik.

Ülikooli ja teaduse roll kestliku arengu toetamisel

  • Teadlastel on kestliku arengu eesmärkide toetamisel tähtis roll rahvusvahelise koostöö mõttes.

  • Ülikool võimaldab omandada arengumaadest pärit välistudengitel teadmisi kestliku arengu kohta, et nad saaksid aidata lahendada probleeme oma kodumaal. Valmislahenduste pakkumisest pole kasu, kui kohapeal pole inimesi, kes neid hallata ega arendada ei oska.

  • Kestlik areng on teema, mis peab olema põimitud kõigisse õppekavadesse, et ülikoolist ei väljuks ühtegi juristi või majandusinimest, kes poleks teadlik kestliku arengu teemadest oma eriala piires.

  • Ülikool saab toetada ühiskondlikku muutust, pakkudes kõrgharidust ja täiendkoolitusi, et tulevased otsustajad oskaksid tulevikuühiskonna kujundamisel rakendada kestlikkuse põhimõtteid.

  • Et kujundada ühiskonnas paremat arusaama, peaksid teadlased teaduspublikatsioonide kõrval pöörama rohkem tähelepanu sellele, et tutvustada uusi teadmisi arusaadaval moel ka avalikkusele.

Konverentsil kõlanud ettekanded UTTVs.

Vestlusringi saab järele vaadata UTTV-st.

Euroopa Parlamendi kandidaadid aruteluringis

Rohedebatt: Eurosaadiku kandidaadid peavad oluliseks rohetehnoloogiate tõhusamat arendamist ja Euroopa turu kaitset

Lodumets

Eesti märgade elupaikade seisund on väga nukker

Kuresoo villpead

Rahvusvaheline ökosüsteemide taastamise konverents toob Tartusse tipptasemel teadmised