Autor:
Pixabay

Meelis Härmas ja Leho Ainsaar: elektriautodes kasutatakse liitiumakut ka tulevikus

Elektriautode akudes kasutatava liitiumi otsalõppemise kohta puudub teadlaskonnas üksmeel. Kaevandamine saastab, ümbertöötamine on kallis ja alternatiivid on algelised, Tartu Ülikooli teadlaste sõnul aga täielikuks pessimismiks põhjust pole.

„Liitiumi kasutusele akudes annab vastuse see, kui vaatame perioodilisustabelisse. See on esimene metall ehk normaaltingimustes kõige kergem tahkes olekus element. Sellest tehtud akud on küllaltki kõrge pingega ja elemendid ise on väga suure energiatihedusega,“ selgitas keemia instituudi teadur Meelis Härmas.

Keemiku sõnul tähendab nende heade omaduste kokkulangemine, et liitiumakuga sõitvad autod on kergemad ja sinna on võimalik suruda ühe massiühiku kohta väga palju energiat. Nende kahe omaduse kombinatsioon määrab omakorda, kui kaugele on võimalik ühe laadimiskorra järel sõita. Tänapäevase tehnoloogia juures jääb see enamasti vahemikku 400–600 kilomeetrit.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Andero Uusberg: interdistsiplinaarsus on ebamugav, kuid pingutust võib kroonida teaduslik läbimurre

Afektiivpsühholoogia kaasprofessor ja heaoluteaduste tippkeskuse juht Andero Uusberg peab interdistsiplinaarset teadustööd ebamugavaks, kuid siiski väärtuslikuks.
Maarja Öpik

Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja

Füüsikaline arusaam, kuidas inimtekkeline õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka.

Õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka