Tartu Ülikooli teadlaste abil võib hapuvadak peagi seaküna asemel inimeste toidulauale jõuda

Mitmete piimatoodete valmistamisel tekkivale hapuvadakule kasutusvõimalusi otsinud teadlased muutsid selle joogikõlbulikuks ja kasulikuks tervisejoogiks, kirjutatakse Novaatoris.

Piimatööstuses tekkivat vadakut saab jagada laias laastus kaheks: magusaks ja hapuks. Neist esimene on juustude tootmise kõrvalsaadus. Toidutehnoloogid on osanud seda nutikalt ära kasutada juba kümneid aastaid. „Sellest tehakse näiteks vadakupulbrit, mida kasutavad suurenenud valguvajadusega inimesed, näiteks sportlased või kaitseväelased,“ märkis Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar saates „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“.

Muu hulgas kodujuustu ja kohupiima valmistamisel tekkiva hapuvadakuga on lugu kurvem. Seejuures jääb seda üle tohutus koguses – näiteks tonni kohupiima tootmiseks kulub piima kuus tonni. „Meie tänaste tootmiskoguste juures tekib vadakut keskmiselt 24 tonni päevas. See üks autotäis veetakse igapäevaselt sigalatesse,“ nentis Irmeli Skroman, Tere AS tootmisjuht.

Mis kõlbab sigadele täiendavaks valguallikaks, on inimeste rafineeritud maitsemeele jaoks liiga hapu. „Hapuvadaku hapusus on pool häda. See on peale selle kirjeldamatu nüansiga, ebameeldiv. Kui tunnen, et see annab mulle tervist, saan 100 milliliitri joomisega hakkama, aga korduskatset ei tahaks hästi teha,“ tõdes Ain Raal, Tartu Ülikooli farmakognoosia professor.

Nõnda võttiski rühm Eesti teadlasi oma südameasjaks hapust vadakust inimestele meelepärase vadakujoogi prototüübi loomise. See aitaks korras seedimist ning rikastaks toidusedelit valgu ja teiste oluliste ainetega.

Praeguseks on valmis kaks taimsete lisanditega varianti. Neist üks põhineb ananassil ja teine mustsõstral. „Peale selle, et me maitset parandame, anname sinna juurde veel lisaväärtust nende ainete näol, mis tulevad nende taimsete lisanditega kaasa,“ kinnitas Raal.

Lisaks panid teadlased sinna sisse kasulikke baktereid, mille tarbeks uuriti läbi üle 100 bakteritüübi. „Need toodavad suures koguses B-vitamiine või korjavad organismist ära histamiini, mis on seotud allergiaga. Niisuguse kolme bakteri komplekti tahaksime juurde panna sellele uudsele hapuvadakujoogile,“ sõnas Reet Mändar.

Kuigi jook sobib kõigile, võiks lõigata sellest kõige enam kasu eakad. „Neil on mõningate nende ühenditega imendumisprobleeme. Kindlasti sobib see ka nendele sportlastele, kes tegelevad kestvusaladega ja pika pingutusega. Lastele, kes on üsna närb sööja – ema-isa võiks talle seda vadakut ka talle pakkuda,“ loetles Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Poelettidele võiks toode jõuda Mändari sõnul kõige varem aasta pärast. „Meie laboritöö on tänaseks otsa saanud ja piimatööstusele meie hapuvadaku prototüübid meeldisid omaduste, maitse- ja lõhna poolest,“ kinnitas professor.

ETV uus saatesari „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“ keskendub Eesti toimuvale teadus- ja arendustegevusele, mille fookuses on ressursside väärindamine.

Vaata samast sarjast lisaks:

Kalle Kirsimäe: Haruldasi muldmetalle tasub jahtida põhimaavara kaevandades
Pärmil põhinev rakuvabrik aitab muuta puidusodi väärt kemikaalideks
Ahju aetav ligniin tõotab keemiatööstuses naftat asendada
Väike bakter muudab Eesti tööstusjäätmed rõivaste lähteaineks
Geoloogid tulevikutehnoloogia ehituskividest ja sellest, miks peaks Eesti aluskorda uurima.
Kuidas biomassist vastupidavat ja samas keskkonnasäästlikku bioplasti valmistada?