Autor:
Kerli Kõiv

Tartu Ülikooli teadlaste kaasabil töötati välja poliitikalahendused ebavõrdsuse ja haavatavuse vähendamiseks noorte seas

Kõigist Tallinna noortest moodustavad umbes kümnendiku NEET-noored (ingl not in education, employment or training), kes ei õpi ega tööta. Nad seisavad sageli silmitsi majandusliku ja sotsiaalse tõrjutusega ning nende võimalused kipuvad eakaaslastega võrreldes olema piiratud. Samuti esineb Tallinnas elavate NEET-noorte seas keeleprobleeme, kuna paljud neist kõnelevad emakeelena vene keelt.

Hea haridustase loob eeldused ebavõrdsuse vähendamiseks pea kõigis eluvaldkondades. Haavatavas olukorras noored on aga üldiselt oma haridustee jätkamise ja tööturul osalemise võimalustest vähem teadlikud, samuti ei arvestata ühiskonnas piisavalt nende erivajadustega. Sageli ei ole noored neile mõeldud teenuste väljatöötamisse või poliitikakujundamisse kaasatud. Siiski on võimalik neid vähese pingutusega kaasata ja mõjutada seekaudu positiivselt noorte elukäiku, väljavaateid ja tööturule jõudmist.

Üle-euroopalise projekti „Uplift“ käigus korraldati Tallinnas elavate haavatavas seisus noorte seas uuring ja mitmesuguseid ettevõtmisi poliitika koosloomeks. Keskenduti haridustaseme omandamise, õpitulemuste parandamise ja tööturule jõudmisega seotud teenuste edendamisele. Muu hulgas töötati koos noortega välja ettepanekud ja poliitikasoovitused NEET-noortele mõeldud teenuste ümberkujundamiseks, mida arutati seejärel kohalike ja riiklike sidusrühmadega. Koosloomekogemuse peamine järeldus oli selge: noori tuleb kaasata neid puudutavate murede lahendamisse.

Projekti „Uplift“ eesmärk oli mõista noorte ebavõrdsusega seotud mustreid ja suundumusi, keskendudes noorte hariduse, tööhõive ja eluasemega seotud teemadele 16 Euroopa linnas, k.a Tallinnas.

Tutvu lühikokkuvõttega, et lugeda lähemalt Tallinnas tehtud uuringu põhitulemustest ja poliitikasoovitustest noortele mõeldud teenuste ja nende tugivõrgustike parendamiseks. Lisateavet uuringu ja koosloomeprotsessi kohta koos täpsemate juhendite, koolitusmaterjalide ning videotega leiab projekti veebilehelt.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Andero Uusberg: interdistsiplinaarsus on ebamugav, kuid pingutust võib kroonida teaduslik läbimurre

Afektiivpsühholoogia kaasprofessor ja heaoluteaduste tippkeskuse juht Andero Uusberg peab interdistsiplinaarset teadustööd ebamugavaks, kuid siiski väärtuslikuks.
Maarja Öpik

Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja

Füüsikaline arusaam, kuidas inimtekkeline õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka.

Õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka