Autor:
Pixabay

Teadusnõukoja liikmed ja Tartu Ülikooli teadlased arutlesid viiruste mõju ja tuleviku üle

28. novembril andsid teadusnõukoja liikmed ja Tartu Ülikooli teadlased konverentsil „Viirustega tulevikku“ ülevaate, kuidas ühiskond on hakkama saanud koroonapandeemiaga ja milline on pandeemiate tulevik.

Viirused on elu lahutamatu osa ja viimaste aastate pandeemia on õpetanud meile palju: alates sellest, kuidas peatada koroona levik, ja lõpetades ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisega. Konverentsil saavad sõna teadusnõukoja praegused ja eelmised liikmed, kes räägivad muu hulgas meditsiini, statistika ja käitumispsühholoogia teemadel. Ettekannetes tutvustatakse uuemaid teadustöid ja põhjalikke analüüse, kus käsitletakse koroonapandeemiat andmepõhiselt, võetakse jutuks võimalikud tulevikuviirused ja vaktsineerimine.

Avaettekandes arutles nõukoja juht Toivo Maimets selle üle, kuidas tulevikus pandeemiatele targemalt vastu astuda. Maimetsa sõnul kerkis pandeemia ajal eriti võimsalt esile selge infovahetuse vajadus ja teisi arvestava käitumise tähtsus. Teadusnõukoja endine juht, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar analüüsis oma ettekandes tervisekriisi ajal tehtud otsuseid ja kirjeldab, mida võiks tulevikus teha teisiti. 

Konverents lõppes aruteluga „Pandeemiad tulevikuühiskonnas“, mida juhtis Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm. Aruteluringis otsiti koos osalejatega vastuseid küsimustele, milliseid ootamatuid ressursse ja otsuseid võivad nõuda tulevikupandeemiad ning missugused arengusuundumused mõjutavad tulevikus Eesti ühiskonna hakkamasaamist pandeemiatega.

Päeva juhtis Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Konverents toimus Radisson Collection Hoteli konverentsikeskuses Tallinnas.

Vaata konverentsi ülekande salvestist UTTV-st.

Image
Maimetsa portree

Toivo Maimets on Tartu Ülikooli rakubioloogia professor. Tal on bioloogiakandidaadi kraad Moskva Ülikoolist (1984) ja PhD Tartu Ülikoolist (1991). Tema uurimistöö teemad on rakkude signaalradade regulatsioon ja selle seosed eri patoloogiatega. Ta on juhtinud rahvusvahelisi teadusorganisatsioone, olnud Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi (Heidelberg) president, UNESCO rahvusvahelise bioeetika komitee (Pariis) asepresident ning Euroopa Teadusfondi (Strasbourg), Science Europe’i (Brüssel), Euroopa ja USA vähiühingute, Academia Europea ja mitme Euroopa Komisjoni juhtnõukogu liige. Tartu Ülikoolis on ta olnud teadusprorektor, dekaan ja instituudi juht. Alates 2022. aasta algusest on Toivo Maimets teadusnõukoja juht.

 


Image
Irja Lutsar

Irja Lutsar on XV Riigikogu liige ning Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor. Kogu tema enam 45 aastat kestnud arstikarjäär on pühendatud infektsioonihaigustele. Ta sai doktorikraadi Tartu Ülikoolis ja oli järeldoktorantuuris USA-s Dallases. Ta on arsti ja juhina töötanud Võru rajooni keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja ravimifirmas Pfizer. Lutsari teadlaskarjäär ulatub eksperimentaalsetest uuringutest kuni epidemioloogiliste ja enam kui 20 kliinilise uuringuni. Ta on olnud paljude valdavalt Euroopa Liidu rahastatud teadusuuringute juhtivuurija, juhendanud 12 doktoritööd ja avaldanud eelretsenseeritavates ajakirjades enam kui 200 publikatsiooni. Ta on olnud  Euroopa Laste Infektsioonhaiguste Seltsi juhatuses (ESPID) ja Euroopa Ravimiameti laste ravimite komitee liige ning kuulub paljudesse rahvusvahelistesse infektsioonhaiguste alastesse ekspertkogudesse. 2020.–2021. aastal juhtis Irja Lutsar teadusnõukoda.

 


Image
Krista Fischer

Krista Fischer on Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor ja biostatistika kaasprofessor, alates aastast 2021 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema teadusteemad on seotud statistiliste mudelitega, mis kirjeldavad nii kliiniliste uuringute kui ka epidemioloogia põhjuslikke protsesse. Aastatel 2020–2021 oli ta teadusnõukoja liige, samuti kuulus ta 2020.–2022. aastal korraldatud COVID-19 seireuuringu ja CORIVA projekti meeskonda. Aastatel 2022–2023 jätkas ta COVID-19 andmete analüüsimist koostöös Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja teadusnõukojaga.

 

 


Image
Margus Varjak

Margus Varjak on Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor. Ta kaitses doktorikraadi aastal 2013 ja asus seejärel tööle Ühendkuningriigi suurimasse viiruste uurimiskeskusesse Glasgow’ Ülikooli juures. Eestisse naasis ta 2020. aastal keset COVID-19 kriisi. Ta aitas rajada Tartu Ülikooli juurde kolmanda ohukategooria labori, millega viidi patogeenide uurimine uuele tasemele. Praegu on ta labori teaduslik juht. Tema uurimisteemad on viiruste interaktsioon rakkudega ja kaasasündinud immuunsuse mõistmine. Alates 2022 aastast kuulub ta teadusnõukoja koosseisu.

 

 


Image
Ruth Kalda

Ruth Kalda on Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja perearst Ränilinna perearstikeskus OÜ-s. Ta on kauaaegne Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja esmatasandi tervishoiu nõunik Sotsiaalministeeriumis, juhtides Eesti esmatasandi tervishoiu arengukava koostamist. Ruth Kalda on alates 2022. aasta algusest teadusnõukoja liige.

 

 

 

 


Image
Anneli Uusküla

Anneli Uusküla on Tartu Ülikooli epidemioloogia professor ja COVID-19 riskirühmade väljaselgitamise projekti CORIVA juht. Projekti töörühma kuuluvad arstid, molekulaarviroloogid, arvutiteadlased, statistikud, doktori- ja magistriõppe üliõpilased. COVID-19 epideemia ja selle vastumeetmete mõju hindamiseks loodi rahvastikupõhine e-kohort, kuhu kaasatud ligi 400 000 uuritava andmed jälgitakse prospektiivselt, kasutades Eesti tervise(e-)andmebaase.

 

 

 

 


Image
Pärt Peterson

Pärt Peterson on Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor. Ta on olnud Soome Akadeemia teadlane, meditsiiniuuringuid rahastava fondi The Wellcome Trust rahvusvaheline vanemteadur ning Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Tema teadustöö eesmärk on mõista, kuidas immuunsüsteem tagab tolerantsuse enda organismi vastu, suutes samal ajal võidelda haigusttekitavate patogeenidega. Tema juhitud töörühm uurib vananemisega seotud muutusi immuunsüsteemis. Alates aastast 2020 on Peterson avaldanud teadustöid SARS-CoV-2 immuunvastuse ja COVID-19 vaktsineerimise teemadel. Ta on teadusnõukoja liige alates 2022. aastast.

 

 

 


Image
Andero Uusberg

Andero Uusberg on Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia kaasprofessor. Ta uurib inimese käitumist mõjutavaid mehhanisme, nagu emotsioonid, motivatsioon ja eneseregulatsioon. Andero on ka magistrikava „Rakenduslik käitumisteadus“ programmijuht ja valdkonna üks eestvedajaid Eestis. 2021. aastal kuulus ta teadusnõukoja koosseisu.

 

 


Image
Mait Altmets

Mait Altmets on infektsioonhaiguste arst ning ta töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas infektsioonitalituse juhatajana ja konsultandina. Tema igapäevatöö on seotud infektsioonikontrolli (tervishoiutekkeliste infektsioonide järelevalve, puhangute lahendamine jne), antibiootikumiresistentsuse ja antimikroobikumiresistentsuse vältimisega (antimicrobial stewardship). Altmets on Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juhatuse esimees. Pandeemia ajal nõustas ta eksperdina Terviseametit ja Sotsiaalministeeriumi, osales Põhja meditsiinistaabis infektsioonhaiguste eksperdina ning võttis osa Eesti COVID-19 patsiendi käsitlusjuhendi koostamisest. Ta on teadusnõukoja liige 2022. aastast.

 


Image
Triin Vihalemm. Foto: Joonas Sisask

Triin Vihalemm on Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor. Ta uurib ühiskondlikke muutusi, kommunikatsiooniprotsesside sotsioloogilist külge, rahvussuhteid, identiteeti, väärtusi, meediatarbimist, terviseriske, tarbimisharjumusi jm. Teadusartiklites on ta analüüsinud info vastuvõttu, ühiskonnas ringlevate tähenduste kujunemist ja nende rolli igapäevaste harjumuste arenemisel. Ta on olnud nõustaja mitme avaliku sektori organisatsiooni kommunikatsioonistrateegia koostamisel. Triin Vihalemm on teadusnõukoja liige alates 2022. aastast.


Mari-Anne Härma alustas tööd Terviseameti peadirektori asetäitjana nakkushaiguste epidemioloogia osakonnas 2020. aasta alguses vaid mõni päev enne WHO teadet uudse koroonaviiruse kohta Wuhanis. Härma jaoks on see olnud hindamatu aeg. „Mul on olnud au ja inspireeriv töötada koos teadusnõukoja liikmetega – Eesti säravaimate mõtlejate ja lahkeimate inimestega. Olen selle koostöö ja nende ühiste kogemuste eest lõputult tänulik.“

 

Konverentsi korraldab Tartu Ülikool koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Seda rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

REACT-EU | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

Rohkem infot teadusnõukoja kohta

Image
Logo
Image
Logo
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Andero Uusberg: interdistsiplinaarsus on ebamugav, kuid pingutust võib kroonida teaduslik läbimurre

Afektiivpsühholoogia kaasprofessor ja heaoluteaduste tippkeskuse juht Andero Uusberg peab interdistsiplinaarset teadustööd ebamugavaks, kuid siiski väärtuslikuks.
Maarja Öpik

Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja

Füüsikaline arusaam, kuidas inimtekkeline õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka.

Õhusaaste tekitab lund ja vähendab pilvede hulka