Unistuste energiasüsteem: hajutatud, kogukondlik ja nutikas

Eesti energiasüsteem on viimastel aastatel kiiresti arenenud, et pidada sammu üleilmse energiainnovatsiooniga. Ühelt poolt on surve suurendada taastuvenergia tootmist, tagada taskukohane elekter ning tugevdada energiavarustuskindlust ja -julgeolekut. Teisalt takistavad plaanide elluviimist aga meist sõltumatud tegurid, nagu geopoliitiline olukord ja küberturvalisuse riskid, tekitades ühiskonnas vastasseisu energiasüsteemi kestlikumaks muutmise suhtes.

Märtsi alguses toimunud kestliku arengu keskuse vestlusõhtul arutlesid Kliimaministeeriumi taastuvenergeetika ekspert Hans Markus Kalmer, Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Nele Ivask, Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut ning Eesti Maaülikooli energiakasutuse õppetooli doktorant Allan Tooming selle üle, milline on Eesti unistuste energiasüsteem. Arutelu juhtis Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juht Elis Vollmer.

Arutelus kõlanud peamised sõnumid

• Hajutatud energiasüsteem suurendab kogukondade rolli, parandab energia varustuskindlust ning aitab tasakaalustada tootmist ja tarbimist.
• Taastuvenergia tootmine on mõistlik nii majanduse kui ka keskkonna vaatepunktist.
• Energia salvestamine muutub järjest kättesaadavamaks ja on tuleviku energiasüsteemi lahutamatu osa.
• Paindliku energiasüsteemi arendamine vajab nutikaid digilahendusi.
• Taastuvenergia tootmise kasvuga suureneb tõenäoliselt ka rohevesiniku tootmine.
• Kõige väärtuslikum energia on see, mida ei tarbita – unistuste energiasüsteemis tuleb ületarbimine minimeerida.
• Taastuvenergia keskkonnamõju aitab vähendada näiteks tuuliku labade värvimine ja päikeseparkide rajamine, arvestades sealjuures looduskooslusi.

Kogukondlik energiatootmine toob kohalikele kasu

Image

Arutlejad olid ühe meelel, et Eesti energiasüsteemi siht peab olema hajutatud tootmine, milles saavad aktiivselt osaleda ka kohalikud kogukonnad. Kuigi Eestis pole kogukonnad veel rajanud selliseid suuri tuule- või päikeseparke nagu näiteks Belgias või Hollandis, on huvi selle vastu kasvamas. Nele Ivask leidis, et kui kogukond on kaasatud, muutub kogu energiategevus elanike jaoks läbipaistvamaks. Nii on nad ka selles valdkonnas targemad ja keskkonnateadlikumad. Kogukondliku energiatootmise jaoks on väga tähtis suurendada inimeste teadlikkust ja parandada jaotusvõrgu võimalusi.

Jaak Nerut lisas, et arendajad peaksid pakkuma piirkonna elanikele võimalust energiatootmisse investeerida, et vähendada nende vastuseisu. „Kui inimesed tunnevad, et tuulepark kuulub ka neile, võetakse see paremini omaks,“ sõnas Nerut. Hans Markus Kalmeri sõnul pakub riik arendajatele meetmeid, mis toovad tuulepargi lähipiirkonna elanikele olenevalt toodangust ka rahalist kasu. „Mõnele majapidamisele on see tähendanud aastas 3000 eurot lisatulu,“ tõi ta näite.

Allan Tooming aga rõhutas, et ehkki kogukondlik tootmine aitab energiasüsteemi hajutada ja võib olla kohalikele inimestele kasulik, ei peaks energiatootmise reguleerimise eest vastutama üksiktootja, kes otsustab tootmise üle elektri hinna põhjal. „Kui mingi tootmisvõimsus on turult puudu ja oleks vaja, et ka minu päikesepaneelid töötaksid, siis minu otsus ei pruugi tagada energiasüsteemi stabiilsust,“ sõnas Tooming. Vaja on paindlikku süsteemi ja nutikaid digilahendusi, mis aitavad liikuda tootmise ja tarbimise automaatse juhtimise poole.

Energia salvestamine aitab tagada süsteemi stabiilsuse

Kuigi tänapäeva salvestusseadmed on eraisiku jaoks veel kallid ja mitte kõige keskkonnahoidlikumad, nähakse energia salvestamist tulevikus süsteemi tavapärase osana. See aitab ületada taristuga seotud kitsaskohti, tasakaalustada tootmist ja tarbimist ning kindlustada energiasüsteemi toimimise.

Nerut tõi näiteks Auvere akusalvesti ja Paldiskisse planeeritava hüdropumpjaama, mis aitavad tulevikus tagada energiasüsteemi stabiilsuse mitmeteks tundideks. Ta lisas, et kuna taastuvenergia osakaal kasvab suurel määral ja võrk ei pruugi jõuda kõike vastu võtta, peame salvestamise kõrval rääkima ka energia muundamisest näiteks vesinikuks, mida saab omakorda kasutada näiteks ammoniaagi tootmiseks.

Tulevikult oodatakse nutikaid lahendusi ja selgemat kommunikatsiooni

Image

Tooming ja Kalmer tõid esile vajaduse parandada energiasüsteemi juhtimist ja vähendada üleliigset tarbimist. Tooming leidis, et süsteemi targemaks juhtimiseks tuleksid kasuks tehisaru võimalused, mille kasutamine on Eestis aga jäänud tagaplaanile.

Eksperdid rõhutasid ka vajadust kõigile mõistetava ja läbipaistva kommunikatsiooni järele. „Inimeste hirmudele tuleb kindlasti vastata ja muudatuste vajadusest rääkimine aitab vastuseisu leevendada,“ ütles Elis Vollmer. Ta lisas, et teadusinnovatsioonist sündivate uute võimaluste tutvustamisel ning nende mõju selgitamisel on kandev roll riigil ja ülikoolidel. Kalmer lisas, et Euroopa Liidu direktiivid on keerukad ja toovad kaasa palju muudatusi, mistõttu tuleb rohkem rõhku panna selgitustööle.

Arutelu on osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et rääkida kestlikkusega seotud katsumustest ning nende lahendusvõimalustest. Tutvu varasemate arutelude kokkuvõtetega kestliku arengu keskuse veebilehel.

Järelvaata arutelu UTTV-st.