VAATA OTSE: mlline on Eesti unistuste energiasüsteem?

Viimasel paaril aastal Eesti elektriturul toimunu on võrreldav sõiduga Ameerika mägedel või tormisel merel: ühest küljest tunneme rohepöörde survet ja näeme taastuvenergia kiiret arengut, teisalt on oma osa Ukraina sõjaga kaasnevatel asjaoludel ning destabiliseeritud ülekandevõimsusel. Selle kõige taustal avaldavad mõju helikiirusel arenev andmepõhine majandus ja küberturvalisusega seonduv. On selge, et need muudatused pole võimaldanud pakendada energiasüsteemi sotsiaalselt sobivasse vormi, mis võimaldaks hoida energia hinda ühiskonnale talutaval tasemel. See tekitab üha valjemaid küsimusi. Kas Eesti teeb ikka õigeid otsuseid? Kas keegi mõjutab otsustajaid omakasupüüdlikult? Kas Venemaa võrgust lahtiühendamine oli ikka hea mõte? Vahest peaks ikka vanaviisi jätkama, mitte riskima uudsete lahenduste juurutamisega?

Tegelikult on pea kõigi otsustajate ja turuosaliste eesmärk sama – stabiilne, kulutõhus ja keskkonda võimalikult vähe kahjustav energiasüsteem, mis tagab meile vajaliku elektri ning kütusega varustatuse, olenemata sellest, mis toimub piiri taga või globaalsel turul.

Stabiilse energiasüsteemi, taskukohase energiahinna saavutamise ja energiasektoris tehtavate investeeringute usaldusväärsuse üle arutlevad Kliimaministeeriumi taastuvenergeetika ekspert Hans Markus Kalmer, Tartu Regiooni Energiaagentuuri juht ja energeetikaekspert Martin Kikas, Tartu Ülikooli elektrokeemia professor, taastuvenergia muundamis- ja salvestusseadmete uurimisega tegelev Jaak Nerut ning Eesti Maaülikooli energiakasutuse õppetooli doktorant Allan Tooming. Arutelu juhib Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juht Elis Vollmer.

Esinejate tutvustus:

Martin Kikas on omandanud hariduse Eesti Maaülikoolis, spetsialiseerudes energiarakendustele. Ta on tehniline konsultant korterelamute renoveerimise valdkonnas, koostanud mitmeid soojamajanduse arengukavasid ning energia- ja kliimakavasid kohalikele omavalitsustele. Samuti on Martin osalenud riiklike raportite ja uuringute koostamisel. Igapäevases töös energiaagentuuri juhina puutub Martin kokku uute energiatõhususe ja taastuvenergia lahenduste katsetamisega.

Jaak Nerut on Tartu Ülikooli elektrokeemia professor. Tema uurimistöö keskendub madalatemperatuursetele kütuseelementidele ja elektrolüüseritele, mis on mõlemad olulised taastuvenergiatehnoloogiate valdkonnas. Taastuvenergia kasutamine rohevesiniku tootmisel ja kasutamisel toetab kliimaeesmärkide saavutamist, vähendab õhusaastet linnades ja suurendab energiajulgeolekut.

Allan Tooming on Eesti Maaülikooli energiakasutuse õppetooli doktorant ning töötab samas ka automaatika õppejõuna. Pean ennast meeskonnainimeseks ja olen alati valmis algatustega kaasa minema – nii koos töökaaslaste kui ka tudengitega. Usun, et arvamused või küsimuste vastused ei saa kunagi olla täiesti valed; pigem on lihtsalt erinevad vaatenurgad. Samuti pooldan innovatsiooni ja usun, et just see on minu riigi parim võimalus jääda ka tulevikus konkurentsivõimeliseks.

Elis Vollmer töötab Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhatajana ning rohelise ülikooli meeskonna liikmena. Tal on teadusmagistri kraad keskkonnakaitse alal. Rohelise ülikooli töörühma liikmena vastutab ta ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud tegevuste juhtimise eest. Aastatel 2018 – 2019 oli ta Eesti esindaja Rahvusvahelises Energiaagentuuris. Tal on pikaajaline kogemus rohepöörde ja jätkusuutlikkuse projektide juhtimisel (nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil), projektide koordineerimisel, koolituste läbiviimisel ja teadlikkuse tõstmisel. Ta on üks rahvusvahelise Kesk- ja Ida-Euroopa säästva energia võrgustiku (CEESEN) loojatest ning selle endine nõukogu juht.

Arutelu on osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et arutleda kestlikkusega seotud katsumuste ning nende ületamise võimaluste üle. Tutvu varasemate arutelude kokkuvõtetega kestliku arengu keskuse veebilehel.