Teema: kestlikkus

Professor Gunnar Nurga töörühmas välja töötatud täiskeraamiline elektroodmaterjal võimaldab ettevõttel H2Electro arendada uudset kõrgtemperatuurset elektrolüüsitehnoloogiat vesiniku tootmiseks.

Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid, kuidas ühiskonna tulevikusuundumused päästeteenuse vajadust eri valdkondades mõjutavad.

Ida-Virumaa ja kogu Eesti elu juhtimises on vaja korraga kahte käiku sees hoida: nii lühiajalist planeerimist ühes paindliku probleemilahendusega kui ka pikka pilku.

Selle aasta viimases infokirjas on juttu tulevikust – kuidas kujundada seda vastutustundlikult ja mida saaksime õppida minevikust, et kobarprobleemidele lahendusi otsides neid juurde ei tekiks?

Kestliku arengu keskuse vestlusõhtul arutleti selle üle, kui edukalt on kestliku arengu põhimõtted lõimitud Eesti kooliharidusse ning kuidas toetab see noorte keskkonnateadlikku käitumist.

6.–31. jaanuarini koristati Tartu Ülikoolis digiprügi esimest korda terve kuu jooksul. Kokku vabastati seadmetes 4313 GB ruumi, samuti koguti kuu jooksul 93,5 kg vanu väliseid andmekandjaid.

Rohemüksamine ei tohiks asendada suuremaid struktuurseid muudatusi poliitilisel tasandil.

Kunstil on väljavaade avaldada kliimakriisi käsitlemisel ühiskonnas tuntavat mõju, kuna suudab mitmekesisel moel publikut kõnetada ja kaasa mõtlema kutsuda.

LÜKKUB haigestumise tõttu edasi! Jälgige palun edasisi teateid. Kolmapäeval, 18. detsembril kell 14.15­–16.00 toimub Philosphicumis (Jakobi 2-114) aruteluseminar „Mida teadlane teab ja mida ta peab?”. Arutlevad teadusfilosoofia doktorant Katrin Velbaum, kommunikatsiooniuurija Kaspar Kruup ja ökoloog Asko Lõhmus. Kõik huvilised on oodatud kuulama, küsima ja kaasa arutlema.

Laur Kanger pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et uurida, miks võivad tulevikutehnoloogiad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada.