Teema: kestlikkus

Suvine kestlikkuse infokiri toob lugejani hiljutisi teadusuudiseid ja infot ürituste kohta, kus käsitletakse muu hulgas nii inforuumi vastupidavust, tervist kui ka tehisaru võimekust ja keskkonnajälge.

Tartu Ülikooli makroökoloogia teadlased arendasid ülikooli eksperimentaalarendustoetuse abil tarkvara prototüüpi, mis suudaks anda infot ökosüsteemide seisundi kohta maailma eri paigus. Rakendus oleks tulevikus abiks süsinikukrediitidega kauplejatele, kes soovivad tõenduspõhiselt parandada süsiniku sidumiseks ette võetava projekti mõju elurikkusele.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin tõi sotsiaalteaduste aastakonverentsil välja, et tänapäeva ühiskond on jõudnud süsteemsete suurte muutuste lävele, mis mõjutavad kogu inimkonna edasist käekäiku. Sellest tulenevalt on sotsiaalteadlaste roll muutuste mõtestamisel ja kohanemisvõimaluste leidmisel olulisem kui kunagi varem.

Tuleviku energiasüsteemis on eri energiakandjate tarneahelad märksa tihedamalt üksteisega läbi põimunud kui praegu. Seejuures mängivad olulist rolli taastuvenergia tootmise ning energia salvestus- ja muundamissüsteemid, mis aitavad Eesti majanduses luua tervikuna suuremat lisandväärtust. Ideaalplaani õnnestumiseks on aga vaja konkreetseid otsuseid teha juba täna, rääkis Tartu Ülikooli füüsikalise elektrokeemia teadur Ove Oll.

Füüsikalise ja elektrokeemia teadur Meelis Härmas käis Vikerraadio hommikuprogrammis rääkimas, kuidas päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite jäätmeid teaduspõhiselt käidelda.

14. mail toimus Narvas ettevõtluskoostööseminar, kus arutati taastuvenergeetika võimalusi Ida-Virumaal. Tartu Ülikooli professor Jaak Nerut tutvustas rohevesiniku mitmeid kasutusvõimalusi.

Priit Möller tutvustas koostööseminaril ülikooli teadustööd täiskeraamiliste elektroodide arendamisel, mis aitab muuta kõrgtemperatuursed elektrolüüseridtöökindlamaks ja vastupidavamaks.

Tehisaru pole pelgalt virtuaalne abiline, mis taltsalt meie küsimustele vastab. See on tehnoloogia, millel on materiaalne jälg, keskkonnamõju ning tegijatel omad huvid, mis ei pruugi alati läbipaistvad olla, tõdeti 8. mail toimunud kestliku arengu keskuse veebiarutelul „Tehisaru - kas (karu)teene kestlikule arengule“.

Väike-Maarjast pärit Laura Kuusemetsa unistus oli õppida meditsiini ja saada ämmaemandaks. Nüüd on ta TÜ keskkonna mikrobioloogia nooremteadur ja ühtlasi üks Doktorantide Seltsi asutajatest.