Autor:
Pixabay

Ekspertide nägemus Eesti energia- ja sidesüsteemide tulevikustsenaariumidest

Eesti energia- ja liikuvusekspertide seas valitseb üksmeel selliste rohepöörde meetmete suhtes, mis olemasolevaid süsteeme üksnes lihvivad, näiteks linnahaljastus või turismisektori arendamine Ida-Virumaal. Laiemateks muutusteks on need meetmed aga tõenäoliselt ebapiisavad. Pöördelisemate meetmete rakendamine, näiteks keskkonnakulude kombineeritud maksustamine, põhjustab ekspertide seas märksa vastuolulisemat reaktsiooni.

Tartu Ülikooli teadlased korraldasid 2021. ja 2022. aastal kaks veebiküsitlust. Esimeses küsiti 112 Eesti eri valdkonna eksperdi arvamust 92 sekkumise kohta Eesti energiasüsteemi kestlikule ja õiglasele arengurajale suunamiseks. Sõna sekkumine tähendab siin mis tahes tehnoloogilist, ärilist, poliitilist, sotsiaalset või kultuurilist uuendust, mis aitaks süsteemsele muutusele kaasa. Teine küsitlus puudutas liikuvussüsteemi ja siin andsid 142 eksperti hinnangu 72 sekkumisele. Sellest, milliseid sekkumisi eksperdid soovitaksid, kirjutas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor, Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger Arenguseire Keskuse blogis Pikksilm.

Sama teemat käsitles Kanger ka oma ettekandes Arenguseire Keskuse konverentsil „Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?“.

Ettekannet saab järelvaadata keskuse Youtube'i kanalilt.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Andero Uusberg: interdistsiplinaarsus on ebamugav, kuid pingutust võib kroonida teaduslik läbimurre

Afektiivpsühholoogia kaasprofessor ja heaoluteaduste tippkeskuse juht Andero Uusberg peab interdistsiplinaarset teadustööd ebamugavaks, kuid siiski väärtuslikuks.
Maarja Öpik

Maarja Öpikust saab teadusajakirja New Phytologist peatoimetaja

Mustvalge foto üksikust mehest, istumas trepil, pea maas

Ruth Rebecca Tietjen peab ettekande eksistentsiaalsest, sotsiaalsest ja poliitilisest üksindusest