Neljapäeval, 5. detsembril kl 16.00–17.30 toimus Tartu Ülikooli raamatukogu muusikaosakonnas ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Milleks kriisiajal kunstid?“. Arutelul sai osaleda nii raamatukogus kohapeal kui ka veebis.
Kunstid pole kunagi olnud õdus kriiside eest põgenemise viis: mõelgem kasvõi NO99 poliitteatrile, mis pani Eesti võimukoridorid värisema, või Kumu kunstimuuseumi kunsti ja keskkonna suhteid lahkavale näitusele „Kunst antropotseeni ajastul“. Kliimakirjandusest on saanud omaette žanr, kinolinal lokkavad düstoopilised tulevikuvisioonid ning teatrilaval on üha enam tähelepanu all inimeste ja looduse suhted. Ka kultuuripealinna Tartu 2024 kontseptsiooni keskmes olid ellujäämise kunstid.
Vestlusõhtul räägiti sellest, kas kunsti roll on ühiskonnakriisi vaid dokumenteerida või võimaldab see ka sekkuda ja muutusi esile kutsuda. Süveneti kirjanduse, teatri ja kujutavate kunstide suutlikkusse publikut kõnetada ning arutati teaduse, kunstide, poeetika ja poliitika lõimimise võimalusi.
Teema üle arutlesid Tartu Ülikooli ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran, loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi ning Ugala teatri lavastaja Taago Tubin. Vestlust juhtis anglistika professor Raili Marling.
Arutelu on osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et arutleda kestlikkusega seotud katsumuste ning nende lahendusvõimaluste üle. Tutvu varasemate arutelude kokkuvõtetega kestliku arengu keskuse veebilehel.
Järelvaata arutelu UTTV-st.