15. novembril Tartus toimuval konverentsil käsitleti teaduse keskkonnamõju ja otsiti võimalusi selle vähendamiseks. Üritus toimus Omicumi hoones, Riia 23b/2–105.
- Järelvaata kõikide ettekannete videosalvestisi UTTV-st.
- Loe peaesineja loengu kokkuvõtet: „Martin Farley: laboriteaduste keskkonnamõju vähendamiseks on vaja ühtseid standardeid“.
- Loe Raili Marlingu konverentsi ettekande põhjal valminud artiklit „Teaduse metodoloogiline jalajälg“ Sirbist.
- Loe Novaatori artiklit „Eesti teadlased alles hakkavad oma keskkonnajalajäljele mõtlema“
- Loe intervjuud Martin Farley-ga UT ajakirjast Head teadust saab teha planeeti kahjustamata
Teadust ja tehnoloogiat käsitletakse kliimamuutuste oludes kui päästerõngast, mis aitab lahendada ka kõige keerulisemaid probleeme. Optimistid arvavad, et küsimus on vaid ajas, mis lahenduste leidmiseks kulub. Samas ei sünni teadustöö tühjalt kohalt ega loo vaid intellektuaalseid pärle. Vahest polegi teadus üksnes võluvits, mis alati lahendusi pakub, vaid on ka ise osa probleemist?
Teadmiste loomisega kaasnev keskkonnamõju võib avalduda näiteks energiakuluna, mida on vaja laboriseadmete käitamiseks või arvutusvõimsuse kasutamiseks. Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul tuleb nii laboriteadustes kui ka meditsiinipraktikas arvestada energiakulu kõrval rohkete ühekordse plasti jäätmetega, mida on keeruline käidelda ja mille taaskasutusvõimalused on läbi uurimata. Keskkonnajälg on ka sotsiaal- ja humanitaarteadustel ning mäluasutuste tööl. Kestliku arengu keskuse juhi Margit Kelleri sõnul kutsub konverents muu hulgas mõtlema teaduse tegemise protsessist laiemalt. „Teaduse keskkonnajälg hakkab moodustuma juba uurimisküsimuse püstitamise etapis. Oluline pole ju mitte ainult see, kuidas, kui säästlikult me teadust teeme, vaid ka mida ja miks me uurime,“ selgitas Keller. Kas kestlikum teadustöö on võimalik? See küsimus ei köida üksnes teadlasi ja teadusasutusi, vaid üha enam ka teadusrahastajaid.
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning kestliku arengu keskus. Päeva juhivad TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets ja kestliku arengu keskuse juht, sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller.
Kuidas konverentsile tulla?
Soovitame kaugemalt tulijatel tulla konverentsile ühistranspordiga. Kui vajate siiski parkimiskohta, siis lähimad parklad asuvad Pauluse kiriku kõrval (Riia 27) (tasuta parkimine 120 minutit) ja Hektori hosteli taga (Riia 26a), kus on tasuta parkimisala.
Konverentsi toetaja: projekt Alliance4Life_ACTIONS on rahastatud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ toetuslepingu nr 964997 alusel.
