Teema: teadus

Kliimamuutustel on mõju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Kuivõrd valmis on riik ja ühiskond muutuvateks oludeks?

Ida-Virumaa ja kogu Eesti elu juhtimises on vaja korraga kahte käiku sees hoida: nii lühiajalist planeerimist ühes paindliku probleemilahendusega kui ka pikka pilku.

Interdistsiplinaarse teadustöö edu tagab Kristiina Tambetsi kogemuste järgi partnerite igakülgne kaasamine juba uurimisküsimuste vormimise käigus. Selle eelduseks on mõttekaaslased, kellega on peale ühiste teadusteemade ka inimestena hea klapp.

LÜKKUB haigestumise tõttu edasi! Jälgige palun edasisi teateid. Kolmapäeval, 18. detsembril kell 14.15­–16.00 toimub Philosphicumis (Jakobi 2-114) aruteluseminar „Mida teadlane teab ja mida ta peab?”. Arutlevad teadusfilosoofia doktorant Katrin Velbaum, kommunikatsiooniuurija Kaspar Kruup ja ökoloog Asko Lõhmus. Kõik huvilised on oodatud kuulama, küsima ja kaasa arutlema.

Uuringud näitavad, et keskmine normaalkaalus naine tajub end tegelikkusest umbes 20% suuremana ja keskmine söömishäirega inimene lausa kaks korda suuremana.

Laur Kanger pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et uurida, miks võivad tulevikutehnoloogiad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada.

Füüsikalise keemia nooremteadur Kenneth Tuul arutles Tartu Ülikooli taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ akutehnoloogiate arenemise keskkonnamõju ja energiavajaduse üle.

Teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel on teada, et tehnoloogiliste muutustega kohanemiseks on eriti tähtis tööjõuturu paindlikkus ja koostöö seda kujundavate osaliste vahel.

Ivar Zekker uurib reoveepuhastust, keskendudes bakteritega ravimijääkide ja lämmastikuühendite lagundamisele, et vähendada reostust. Eestis rakendub ravimijääkide puhastamise nõue 2035. aastal.

TÜ Narva kolledž võttis Õiglase Ülemineku Foorumil vastu ligi 200 Ida-Viru sõpra: teadlased, hariduselu eestvedajad, ettevõtjad, omavalitsustegelased, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna esindajad.