Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu avas 11. juunil portaali MinuGeenivaramu, mille kaudu saavad doonorid personaalset teavet haiguste geneetilise eelsoodumuse, ravimite sobivuse ja enda päritolu kohta.
11.–14. juunil toimub Tartus rahvusvaheline konverents ja doktorikool Mobile Tartu 2024, kus tuleb jutuks, kuidas kasutada igapäevase liikumise käigus kogunevaid suurandmeid parimal moel nii ühise ruumi ja liikumissüsteemi planeerimiseks kui ka kriisiolukordade lahendamiseks.
Äsja ilmunud uuring näitab, et kuumalainete esinemine on viimase 30 aasta jooksul Balti riikides, eelkõige Eestis, järsult kasvanud. Probleemid suvise kuumusega on pikas vaates ainult süvenemas.
Peagi avatakse laiemale kasutajaskonnale maailma esimene geenidoonorite portaal, mis annab isikustatud teavet tervisega seotud geeniriskide, eri ravimite lagundamise, päritolu ja palju muu kohta.
Välkkõnelejad igast valdkonnast on oodatud esitama eesti- või ingliskeelseid kaasahaaravaid ettekandeid, milles tutvustavad enda teadustöö tähtsust ja tulemusi.
Ehkki Eestis on usaldus teadlaste vastu suur, osalevad mehed uuringutes vähem kui naised. Teema üle arutlesid Tartu [eel]arvamusfestivalil TÜ teadlased.
Teadmussiirdedoktorantuur pakub ettevõttele, ülikoolile ja doktorandile ainulaadset koostöövõimalust. Selle ilmekaks näiteks on Jaan Vihalemm, kes rakendab oma teadustöö tulemusi ettevõttes BiotaTec.
Mastaapne maakuivendamine on Eesti looduslikke elupaiku jäädavalt ümber kujundanud, nentis Tartu Ülikooli zooloogia osakonna märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap.